Rubriik: Artiklid

Mis asja ajavad Eestis vaimulikud ordud? Juhani Püttsepp uurib seda Püha Tooli esindajalt isa Philippe Jourdanilt ja annab ülevaate ordude tänasest seisust.

Ordud on töötanud sajandeid, kuid miks pole nende töö viljad infoühiskonna ja reklaamiajastu taustal eriti silmatorkavad?

Katoliiklike ordude tööl Eestis hoiab silma peal Eesti Apostelliku Administratsiooni peavikaar isa Philippe Jourdan. Tema juures saavad katoliiklike ordude esindajad regulaarselt kokku.

Kõlistan Kadriorus Poska tänav 47, villalaadses majas asuva Vatikani saatkonna ukse taga. Avab brünett, õbluke preester.

"Peremees on seal," osutab isa Philippe Jourdan paavsti portreele oma ametikorteri külalistetoa seinal.

Loe edasi
www.ekspress.ee (avab uue akna)

Rubriik: Artiklid

Minuni jõudis sõnum Kirikute Nõukogu asutamisel olemisest juba valmiskujul. Esimesel koosolekul jäi mulje, et asja eestvedajateks olid tolleaegne usuasjade volinik Rein Ristlaan ja "riigikiriku" metropoliit Aleksi, praegune Moskva patriarh. 1989. aastal oli ju veel nõukogude okupatsiooniaeg. Ma ei tea küll selle loo telgitaguseid, mis olid eelnimetatute motiivid, kuid KGB‑sse selle asja pärast küll välja ei kutsutud ja telefoni välja ei lülitatud nagu juhtus Eesti Kristliku Liidu loomise puhul, kus ma olin tollal samuti osaline.

Rubriik: Artiklid

Saksakeelse piibli ajalugu Lutherist kuni "Einheitsübersetzungini" ja natuke... tagasi.
(Artikli liigselt redigeeritud versioon ilmus ajalehes Eesti Kirik. Siin ilmub originaalversioon.)
Rein Õunapuu vestluskaaslaseks on Professor Dr. Norbert Lohfink SJ - maailmanimi Vana Testamendi eksegeetide seas. Sündinud 1928, alates 1947. jesuiitide ordu liige. Õppinud Münchenis, Frankfurdis, Pariisis, Roomas ja Jeruusalemmas. Õpetanud Rooma Paavstlikus Piibliinstituudis ja viimasel ajal Frankfurdi püha Georgi kõrgkoolis. Alates möödunud aasta suvest pensionär. Norbert Lohfinki publikatsioonide koguarv - rohkearvulisi tõlkeid sissearvamata - ulatus juba 1992 aastaks 641-ni.

Millal sündis esimene saksakeelne piiblitõlge?

Kui nii küsida, siis peab vastama, et esimene sõna otseses mõttes saksakeelne tõlge oli Martin Lutheri poolt tehtud piiblitõlge (1522-1534).

Rubriik: Artiklid

Mehhiko läbi sajandite ja tänapäeval.Mida me teame Mehhikost? Westernitest oleme näinud, et see on koht kuhu kõik kurjategijad Ameerika Ühendriikidest pärast kuritegu põgenevad. See on koht kus sombreeroks nimetatud laiaäärseid kübaraid kandvad ülespoole keeratud vunstidega härrasmehed paugutavad revolvreid ja loputavad oma kurku kohapeal ohtralt kasvavatest kaktustest tehtud vägijoogi "tekilaga". Kas ainult? Seda küsisin oma õpingukaaslase doktorant Manuel Gonzalez Cruz´i käest.

Kas lõuna-Ameerikas?

Nii palju kui mina olen Euroopas inimeste käest küsinud, kus asub Mehhiko, tuleb vastus ikka, et lõuna-Ameerikas. Geograafia seisukohast kuulub Mehhiko põhjaosa aga põhja-Ameerikasse ja ülejäänu kesk-Ameerikasse.
Poliitilise, kultuurilise ja majandusliku olukorra teatud sarnasus lõuna-Ameerikaga ei anna siiski alust geograafilise tõsiasja ignoreerimiseks.

Rubriik: Artiklid

Ajaloolist Kodasema kohta. 1994-1998.a. kronoloogia.

Rubriik: Artiklid

(ilmunud 1. oktoobri 1997. aasta Eesti Kirikus)Eesti on nii väike maa, et peaaegu iga eestlane on viimastel aastatel saanud kaasa elada mõne endise vabadusvõitleja või muidu tubli inimese metamorfoosidele võimukoridorides.

Igal vastutaval ametil on oma stereotüübid. Märkasin seda isegi, kui pärast kümneaastast tööd kogudusevamulikuna pidin sellest ametist distantseeruma. Kõrvaltvaatajana pidin tunnistama, et olin endalegi aru andmata ühe süsteemi ideoloog palju suuremal määral, kui oskasin näha ja oleksin tahtnud. Kogudusevaimuliku vastutus on vaevalt võrreldav võimulolevate poliitikutega, kellest sõltub kogu riigi püsimajäämine või kadu.

Nagu ütleb inglise vanasõna: pudingi headust proovitakse süües. Sellepärast küsitlesingi inimesi, kes on oma elus võimuga lähemalt kokku puutunud.

Illar Hallaste:

Rubriik: Artiklid

Eesti kirikumuusika identiteedist
(ilmunud 9. ja 16. juuli 1997. ajalehes "Eesti Kirik")Iga kord, kui keegi julgeb ajakirjanduse veergudel käsitleda kirikulaulu või liturgia probleeme, saabub toimetusse mõne vanema lugeja kiri, kus püütakse siiralt kaitsta oma lapsepõlvekirikut. Kõik peaks kirikus jääma nii nagu see kunagi kaunitel nooruseaastatel on olnud. Ei mingeid uuendusi, isegi laulusõnu ei tohi muuta.

Kahtlemata on niisugusel konservatiivsel mõtteviisil oma loogika ja oma tähtis kaitsefunktsioon - ükskõik mis elualal on kord kaotatud väärtust ju enamasti peaaegu võimatu taastada. Kuid kas pole tingimusteta vastuseis kõigele uuele siiski kergema vastupanu tee? Kas eilsesse klammerdumine ikka viib meid homsesse? Muidugi ei tohi muutumist pidada eesmärgiks omaette, ning igasugune uuendus on väga delikaatne asi, mis nõuab läbiviimiseks väga kaalukaid argumente - aga mida teha siis, kui niisugused argumendid tõesti leitakse?

Rubriik: Artiklid

Luterlased ja katoliiklased ühises kirikuhoones
(ilmunud 21. ja 28. mai 1997. Eesti Kiriku numbrites)

Initsiatiiv luua ühiseid kogudusekeskuseid, kus luterlik ja katoliku kogudus oleksid ühe katuse all, sai alguse käesoleva sajandi 60.-80. aastatel. Saksamaal ehitati neil aastail ca 40 kirikut-kogudusekeskust, kus luterlased ja katoliiklased tegutsesid osaliselt samades ruumides. Esimene neist kerkis Bad Griesbachi kuurorti Shveitsi piiri ääres, kuid siin polnud tegu kogudustega, vaid puhkajate jaoks loodud, turismihooaegadel töötava keskusega. Alaliste koguduste jaoks loodi esimene ühine keskus Lüneburgi 1965. aastal, vahetult pärast Vatikani II kirikukogu.

Oikumeenilised kogudused kasutavad enamasti ühiseid koguduseruume; kirikusaalid, mis asuvad küll samas kompleksis, on kummalgi konfessioonil eraldi. Tallinna sõpruslinnas Kielis asub aga oikumeeniline kompleks, kus nii luterlik kui katoliiklik kogudus jagavad kõiki ruume, ainult kantseleid ja käärkambrid on eraldi.

Rubriik: Artiklid

Rein Õunapuu intervjuu
Taivani õpetlase dr. dr. Tran Van Doan'iga
(ilmunud Eesti Kiriku 1997. 12., 19. ja 26. märtsi numbrites.)

"Mis on minul sellega asja, mis kusagil maamuna kuklapoolel sünnib? Kas meil endil siis muresid vähe on, et nii kaugelt peab võõraid juurde tooma?" arvab ehk nii mõnigi, kes käesolevat artiklit edasi loeb. Mis seal salata - veel hiljuti arvasin ise üpris samamoodi, sest ka mulle on eelkõige südamelähedane see, mis sünnib minu kodumaal. Kuid maailm muutub tänapäeval üha väiksemaks, ning just armastus oma kodumaa ja kultuuri vastu peab õpetama meid pöörama suuremat tähelepanu ka teistele kultuuridele. Võõraste muredega koos saame osa ka võõrastest kogemustest ja elutarkusest - ning uskuge mind, viimane korvab võõrastele muredele kaasaelamiseks kulunud vaeva. Nii mõnedki arengukäigud kaugel Hiinamaal tulevad tuttavad ette ja lasevad meie kodumaal toimuvat uue pilguga hinnata.

Rubriik: Artiklid

Intervjuu ilmunud ajalehes Eesti Ekspress paavsti visiidi ajal 1993. aasta septembris.