Rubriik: Katekismus

Kolmas peatükk

291. Kas meie võime omast jõust käsud pidada, nagu see õndsakssaamiseks tarvis on?
Meie ei või mitte omast jõust käske pidada, nagu see õndsakssaamiseks tarvis on, meil on selleks jumalikku armu tarvis.

292. Mitmesugune on jumalik arm?
Jumalik arm on peaasjalikult kahesugune:
1. aitav arm,
2. pühakstegev arm.
Aitavat armu nimetatakse ka abiarmuks; pühakstegevat armu nimetatakse ka vagakstegevaks armuks.

293. Mis mõju avaldab aitav arm meis?
Aitav arm valgustab meie mõistust ja liigutab meie tahet, et me head teeme ja kurjast kõrvale hoiame.
Aitavad armud on iseäranis Püha Vaimu sisemised trööstimised.

294. Kas aitav arm on meile tarvilik?
Aitav arm on meile nii tarvilik, et meie temata kõige vähematki oma hinge õnnistuseks ei või teha.
Kristus rõhutab: „Minuta ei või teie midagi teha," s.t. minu armuta ei või teie kõige vähematki oma hinge õnnistuseks teha. (Joh. 15,5) Püha Paulus ütleb: „Jumal on see, kes teie sees teeb, et teie tahate, ja võite teha tema hea meele pärast." (Fil. 2,13)

295. Kas Jumal annab kõigile oma armu?
Jumal annab kõigile inimestele vähemalt nii palju oma armu, et nad õndsaks võivad saada.„Jumal tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid." (1. Tim. 2,4) Kes virgalt palub ja pühi Sakramente tihti ja vagalt vastu võtab, saab nii rikkalikke arme, et ta mitte ainult õndsaks ei saa, vaid õndsuse kõrgema astmeni jõuda võib.

296. Mis peame tegema, et Jumala arm tõesti õndsuseks tuleks?
Meie ei tohi armule mitte vastu panna, vaid meie peame temaga kaasa tegutsema.
Rahvaapostel kirjutab: „Meie manitseme teid, et teie asjata Jumala armu ei võta." (2. Kor. 6,1) „Täna, kui teie tema häält kuulete, ei kõvene teie südamed mitte!" (Davidi laul 94,8) Mõlemad kurjategijad, kes olid Kristusega ühes risti löödud, said ümberpööramise armu osaliseks. Üks aitas kaasa ja pääses; teine pani vastu ja läks hukka.

Kasutamine. Palu Jumalalt tema armu iga päev ja hoidu temale oma südant kinni panemast. Kristus ütleb: „Vaata, mina seisan ukse ees ja koputan (aitav arm). Kui keegi minu häält kuuleb ja minule ukse avab (armule kaasa aitab), siis tahan ma tema sisse minna (pühakstegev arm) ja õhtusöömaaega temaga süüa ja tema minuga." (Ilm. 3,20)

297. Mis on pühakstegev arm?
Pühakstegev arm on see sisemine üleloomulik and, mille läbi meie Jumala lasteks ja taeva pärijaiks saame.
„Vaadake missugust armastust on Isa meile üles näidanud, et meid Jumala lasteks hüütakse ja et meie seda oleme." (1. Joh. 3,1) „Oleme me nüüd lapsed, siis oleme me ka pärijad: nii hästi Jumala pärijad, kui Kristuse kaaspärijad." (Rom. 8,17)
Et pühakstegev arm meid Jumala lasteks ja taeva pärijaiks teeb, ei või ta surmapatuga ühel ajal hinges olla; tema ajab surmapatu välja nagu tagasitulev elu surma. Teda nimetatakse h i n g e ü l e l o o m u l i k u k s e l u k s. Ta teeb meie hinge taevaliselt ilusaks ja Jumala sarnaseks; sellepärast nimetab Kristus teda pulmariideks, milleta kedagi taevalisele söömaajale ei lasta. (Matt. 22)

298. Kus saame meie kõige esiteks pühakstegeva armu osaliseks?
Pühakstegeva armu osaliseks saame kõigepealt pühas Ristimises.
Püha Vaim, mis meile pühakstegeva armu toob, astub ühes sellega hingesse, et seal elada.

299. Mille läbi läheb pühakstegev arm kaduma?
Pühakstegev arm läheb kaduma surmapatu läbi.
Kaotades pühakstegeva armu kaotame ka Jumala. (vaata küs. Nr. 256, 261, 262.) Sellepärast nimelt on surmapatt suurim õnnetus inimesele.
Raha kaotada - vähe kaotatud.
Au kaotada - palju kaotatud.
Jumalat kaotada - kõik kaotatud!

300. Mille läbi võime kaotatud armu tagasi saada?
Kaotatud armu võime tagasi saada
1.Meeleparanduse Sakramendi läbi,
2.täieliku patukahetsuse läbi.
Kes täieliku patukahetsuse läbi armu jälle tagasi saanud on, peab raskeid patte siiski veel pihtima, kui ta võib. (vaata küs. Nr. 366)
Ühes pühakstegeva armuga saavad meile ka kõik teened tagasi antud, mis raske patu läbi kaduma läinud olid.

301. Mille läbi pühakstegev arm suureneb?
Pühakstegev arm suureneb
1. pühade Sakramentide läbi, mis meie armu olekus võtame;
2. iga hea teo läbi, mis meie armu olekus teeme.

Kasutamine. Pühakstegev arm on kõige suurem kingitus, mis Jumal meile siin maapeal anda võib. Tema läbi saame tõsisteks Jumala lasteks ja saame õiguse igavesti tema juures taevas elamiseks ja osa võtta tema jumalikust õndsusest. Põlga selletõttu pattu, et pühakstegev arm mitte kaduma ei läheks ja ole agar heategudes, et armu rohkendada.

302. Mis on Sakrament?
Sakrament on väline märk, millega meile pühakstegev arm ja aitav arm osaks antakse.

303. Kes on Sakramendid seadnud?
Kristus on Sakramendid seadnud.
Pühade Sakramentide jagamise juures tulevad peale Kristuse poolt sisseseatud märkide veel muud tegevused ette. Need on Kiriku poolt korraldatud ja neid nimetatakse t s e r e m o o n i a t e k s. Need peavad armule juhatama ja ette valmistama, mis meie Sakramentides vastu võtame: ka peavad nad usklikes aukartust ja vaga meeleolu äratama.

304. Mitu Sakramenti on Kristus seadnud?
Kristus on s e i t s e S a k r a m e n t i seadnud: 1. Ristimine, 2. Kinnitamine, 3. pühim Armulaua Sakrament, 4. Meeleparandus, 5. Haigete Salvimine, 6. Preestriks Pühitsemine, 7. Abielu.

305. Kuidas peame pühi Sakramente vastu võtma?
Meie peame pühi Sakramente vääriliselt, s. t. tarviliku ettevalmistusega vastu võtma.
Et Sakramenti vääriliselt vastu võtta, peab armu olekus olema. Välja arvatud Ristimise ja Meeleparanduse Sakrament.

306. Mis patu teeb see, kes Sakramendi ebavääriliselt vastu võtab?
Kes Sakramenti ebavääriliselt vastu võtab, teeb väga rasket pattu, sest ta röövib Jumalalt.

Kasutamine. Pühad Sakramendid on just nagu taevalikud anumad, täidetud Jeesuse Kristuse kalli verega. Sellepärast hoia ennast nende vähe austamisest või neid isegi needmissõnade või ebakõlbelise vastuvõtmise läbi teotamast. Võta neid võimalikult vääriliselt vastu, selleks et jumalikku jõudu ja jumalikku elu saavutada!

307. Mis sünnib Ristimise läbi?
Ristimise läbi puhastatakse inimene pärispatust ja ta sünnib uuesti Jumala lapseks.
Sellepärast nimetatakse Ristimist ka „Uuestisünni Sakramendiks." Temas võtab inimeselaps Jumalalapse elu vastu.

308. Kuidas ristitakse?
Ristija valab vett ristitava pea peale ja ütleb: „Ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel."
Hädaristimisel toimub ainult see; piduliku ristimise juures leiavad veel mõned tseremooniad aset.
Selleks, et ristimine maksev oleks, aitab iga harilik vesi. Pidulikuks ristimiseks võetakse ristimisevett.

309. Mis armu annab meile Ristimine?
Ristimine annab meile järgnevaid arme:
1.ta kustutab kõik patud ja patukaristused;
2.ta annab meile üleloomuliku elu ja aitava armu, et seda alal hoida;
3.ta teeb meid kristlasteks ja vajutab meile kustutamatu pitsati peale.
Ristituist ütleb püha Paulus: „Teie olete ära pestud, teie olete pühitsetud, teie olete õigeks tehtud meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel, meie Jumala vaimu läbi." (1. Kor. 6,11)
Ehk küll ristimisega pärispatt oma karistusega kustutatud saab, siiski jäävad mõned tagajärjed järele, nimelt kurjad himud, kannatused ja möödapääsmatu surm. Aga see kõik ei pea ristituile enam karistuseks olema, vaid ainult vahendiks, et enesele enam teenuseid taeva jaoks koguda. Selleks annab Ristimine tarvilikku armu.
Et Ristimine, hinge kustutamatu pitsati vajutab, siis võib teda ainult üks kord vastu võtta. Seesama on maksev Kinnitamise ja Preestriks-Pühitsemise kohta.

310. Millest näeme, et Kristus ristimise seadnud on?
Et Kristus Ristimise seadnud on, näeme tema käsust, mis ta enne taevaminekut Apostlitele andis: „Õpetage kõiki rahvad ja ristige nad Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel." (Matt. 28,19)

311. Miks on Ristimine esimene Sakrament?
Ristimine on esimene Sakrament, sest et enne Ristimist mingit teist Sakramenti maksvalt vastu võtta ei saa.

312. Miks on Ristimine kõige tarvilikum Sakrament?
Ristimine on kõige tarvilikum Sakrament, sest et keegi ristimiseta õndsaks ei või saada.
Kristus ütles Nikodeemusele „Kui keegi uuesti ei sünni veest ja Pühast Vaimust, siis ei või ta Jumala riiki saada." (Joh. 3, 5)
Ainult, kui päris Ristimine võimatu on, võib ka õndsaks saada „soovristimise" ja „vereristimise" läbi. Soovristimise all mõistetakse täielikku kahetsust, milles juba soov sees on Jumala käske täita, nõnda siis ka ennast ristida lasta, kui keegi veel ristitud ei ole. Vereristimine on märtrisurm Kristuse pärast.

313. Kes võib ristida, et see maksev oleks?
Iga inimene võib maksvalt ristida; siiski tohib, välja arvatud hädajuhtumisel, ainult preester ja nimelt koguduse vaimulik, ristida.

314. Mis lubame Jumalale Ristimises?
Meie lubame Jumalale Ristimises
1. patust ja patu hädaohust kõrvale hoida ja Jumala meelepärast elu elada;
2. katoliku Kiriku õpetust kindlalt ja püsivalt uskuda.
Jumal tõotab meile selle vastu oma armu ja igavest elu. Seda vastastiku lubadust nimetatakse ristimislepinguks.

315. Mis tuleb ristivaderite kohta tähele panna?
Ristivaderid saavad nagu ristitu vaimulikeks vanemaiks. Tema nimel kostavad nad usutunnistuse ja ristimistõotuse.
M ä r k u s: Ristivanemad peavad ise head katoliiklased olema, sest nad peavad, kus tarvis on, kaasa aitama, et laps katoliku usus õpetust saaks ja et last hästi kasvatataks.
Nad ei või ristituga abielluda. (vaimulik sugulus)

1. Ristitavale antakse ühe Pühaku nimi, et see ristitavale kaitsjaks ja eeskujuks oleks. 2. Preester puhub kolm korda lapsele näkku, et tähendada kurja vaimu väljaajamist; siis annab ta lapsele soola kristliku tarkuse võrdkujuna. 3. Kolmainu Jumala nimel käsib preester pühalikult saatanat ristitavast lapsest välja minna. 4. Ristitav laps viiakse jumalakotta, sest et ta nüüd Jumala laste hulka kuulub. 5. Ristitava lapse kõrvad ja nina puudutatakse süljega, märgiks, et tema vaimline meel taevalisele tõele avatud oleks. (Mark. 7,33) 6. Vaderid annavad Ristimistõotuse. 7. Ristitav salvitakse rinna pealt ja õlgade vahelt püha õliga. See võidmine peab tähendama, et Ristimine meid kinnitab kurje kiusatusi võita ja Kristuse käskude iket kanda.

1. Preester võiab last pealael kriisamiga (õli ja palsami segu) väljenduseks, et laps nüüd kristlaseks on saanud ja tema hing Püha Vaimu armuga võitud on. 2. Ta annab lapsele valge kleidi saavutatud süütuse võrdkujuna, ja põleva küünla usu ja hea tegude võrdkujuna, missuguseid ta nüüd nagu valgust paista peab laskma.

Kasutamine. Mõtle tihti, mis sa Jumalale pühas Ristimises lubanud oled ja milleks preester sind, valge kleidi üleandmisel, manitsenud on sõnadega: „Võta vastu valge kleit ja vii ta plekita meie Issanda Jeesuse Kristuse kohtujärje ette, et sa igavese elu saavutaksid!" Uuenda sagedasti, vähemalt igal pühapäeval oma ristimistõotust.

316. Mis sünnib Kinnitamise läbi?
Kinnitamise läbi tehakse ristitud inimene Püha Vaimu poolt tugevaks ja valmistatakse Kristuse eest võitlejaks.

317. Kuidas jagatakse Kinnitamise Sakramenti?
1.Piiskop sirutab käed kõigi kinnitatavate üle ja kutsub Püha Vaimu nende peale.
2.Siis paneb ta igale üksikult käe pea peale ja võiab teda otsaesise pealt kriisamiga; seal juures kõneleb ta: „Märgin sind risti märgiga ja kinnitan sind õnnistuse kriisamiga Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen."
3.Lõpus õnnistab ta kõiki.
Kinnitatav ei tohi enne ära minna, kuni piiskop viimase õnnistuse on andnud.
Kriisam, mis piiskopi poolt Suurel Neljapäeval õnnistatakse, koosneb oliivõlist ja palsamist. Õli tähendab, et kristlane kinnitatakse võitluseks vaenlaste vastu; palsam on märgiks, et kristlane armu vastu võtab, et ennast maailma hukatusest puhtana hoiab ja vaga eluviisiga vooruse lõhna enese ümber laotab.
Piiskop teeb otsaette ristimärgi. Sellega ütleb ta temale, et kristlane kunagi risti ärgu häbenegu, vaid et ta peab oma usku ristilöödud Jeesuse sisse kartuseta tunnistama. Apostliga peab ta ütlema: „Mina ei häbene Kristuse armu õpetust; sest see on Jumala vägi õnnistuseks igale ühele, kes usub." (Rom. 1,16)
Siis annab piiskop õrna hoobi palgele. See tähendab, et tuleb Jeesuse nime pärast kõiksugu haavamisi kannatada. Sõnad: „Rahu olgu sinuga," mis piiskop seal juures ütleb, väljendavad soovi, et meie võitluse läbi Kristuse eest õiget rahu võiksime saavutada.

318. Missuguseid arme annab Kinnitamine?
Kinnitamine annab Püha Vaimu küllust ja annab meile sellega julgust ja jõudu meie õnnistuse vaenlaste vastu. Ühtlasi vajutab ta meie hinge Jeesuse Kristuse eest võitleja kustutamata märgi.
Hinge õnnistuse vaenlased on: 1. kurjad himud, 2. kuri maailm, 3. kuri vaenlane. (Vaata küs. 271.) Kõigi kolme vastu kinnitatakse meid pühas Kinnitamise Sakramendis, eriti kurja maailma vastu, mis meelituste, ähvarduste ja tagakiusamiste abil meid Kristusest ja tema Kirikust tahab ära meelitada. Selle vastu peame võitlema, kuna me inimese kartuseta oma katoliku usku tunnistame ja truult selle järele elame.

319. Mis jutustab Püha Kiri meile Kinnitamise Sakramendist?
Püha Kiri jutustab, kuidas juba Apostlid kinnitanud on. Ta ütleb: „Kui Apostlid Jeruusalemmas kuulda said, et Samaaria linn Jumala sõna oli vastu võtnud, läkitasid nad sinna Peetruse ja Johannese. Nad läksid sinna ja palusid Jumalat usklike pärast, et nad Püha Vaimu pidid saama; sest ta ei olnud ühegi üle neist tulnud, ainult ristitud olid nad Issanda Jeesuse nimel. Siis panid Apostlid nendele käed peale ja nad said Püha Vaimu." (Ap. teod. 8,14-17)
Nagu Apostlid, nii on ka nende järeltulijad piiskopid, igal ajal usklikele püha Kinnitamist jaganud ja Püha Vaimu osaks saada lasknud. Sellest näeme selgesti, et Kinnitamine on õige Kristuse poolt sisseseatud Sakrament. Nii ütles näit. püha Augustinus, Kinnitamine olevat „mitte vähem püha kui Ristimine"; ja Trento kontsiil tegi piduliku otsuse: „Kui keegi ütleb, Kinnitamine ei olevat õige Sakrament, see olgu kirikuvandes."

320. Kellel on võim Kinnitamise Sakramenti jagada?
Võim Kinnitamise Sakramenti jagada on õieti ainult piiskoppidel; siiski võib paavst selle võimu ka preestritele edasi anda.

321. Kas Kinnitamise Sakrament on õndsuseks hädatarvilik?
Kinnitamise Sakrament ei ole küll õndsuseks päris hädatarvilik; siiski oleks see patt, kui seda ükskõiksuse pärast vastu ei taheta võtta.

322. Kuidas peaks kinnitatav ennast ette valmistama?
Ta peab
1.õpetust hoolega kuulama;
2.tihti ja härdasti Püha Vaimu andide pärast paluma;
3.vagalt pihtima ja armulaual käima.
Pärast püha Kinnitamise Sakramenti peab ta
1.Jumalat saadud armu eest südamest tänama;
2.temale lubama julge võitlejana Kristuse eest elada ja surra;
3.Kinnitamise päeva vagalt ja pühalt mööda saatma.

Kasutamine. Mõtle alati, et sa Jeesuse Kristuse sõdurina oma usku tema sisse ilma kartuseta tunnistaksid ja et tema pärast julgesti välja astuma pead. Arva omale auks, usu pärast teotamist ja tagakiusamist kannatada! „Õndsad on need, kes õiguse pärast tagakiusamist kannatavad; sest nende päralt on taevariik!" (Matt. 5,10)

323. Mis on pühim Armulaua-Sakrament?
Pühim Armulaua-Sakrament on Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja tõeline veri, leiva ja veini kujul.
Et pühim Armulaua-Sakrament tõesti Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja veri on, näeme nii hästi selle Sakramendi tõotamisest, kui ka tema seadmisest.

324. Kuidas on Jeesus pühima Armulaua-Sakramendi tõotanud?
Päeval pärast imelist viietuhande söötmist, ütles Jeesus juutidele: „Leib, mis mina annan, on minu liha maailma elu eest." Siis riidlesid juudid isekeskis ja ütlesid: „Kuidas võib ta meile oma liha süüa anda - „ Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, mina ütlen teile, kui teie Inimesepoja liha ei söö ja tema verd ei joo, siis ei ole elu teis. Kes minu liha sööb ja verd joob, sel on igavene elu, ja mina äratan tema viimsel päeval; sest minu liha on tõeline roog ja minu veri tõeline jook." (Joh. 6,52-56)

325. Kuidas seadis Jeesus Kristus pühima Armulaua-Sakramendi?
Viimasel õhtusöömaajal võttis Jeesus leiva, tänas, murdis ja andis oma jüngritele sõnadega: „Võtke ja sööge, see on minu ihu, mis teie eest ära antakse." - Siis võttis ta ka karika, tänas ja andis oma jüngritele öeldes: „Jooge kõik sellest, sest see on minu veri, Uue Seaduse veri, mis teie ja mitmete eest ära valatakse pattude andeks andmiseks." - „Seda tehke minu mälestuseks!" (Matt. 26,26-28; Luuk. 22,19.20)

326. Mis sündis, kui Jeesus leiva ja veini kohta ütles: „See on minu ihu - see on minu veri?"
Kui Jeesus leiva ja veini kohta, ütles: „See on minu ihu - see on minu veri," muutusid leib ja vein tema tõeliseks ihuks ja vereks, ainult kujud jäid.
Leiva ja veini kuju all tuleb kõike mõista, mis sellest meelte peale mõjub: välimus, maitse, lõhn jne.
Õigusega tähendab juba p. Cyrill Jeruusalemmast (386): „Kui Jeesus ise leivast ütleb: „See on minu ihu," kes tohiks selles kahelda? Kuna ta rõhuga ütleb: „See on minu veri," kes võiks kahelda ja arvata, see ei olevat tema veri? Ta on kord vee veiniks muutnud ja meie ei peaks teda uskuma, et ta veini oma vereks võib muuta?"
Sama on teised Kirikuisad kõnelnud ja terve Kirik on algusest seda Jeesuse Kristuse nii selget õpetust uskunud ja tunnistanud. Kui 16. sajandil protestantlased tulid ja teisiti õpetasid, tunnistas Trento kontsiil kõik kirikuvande alla, kes Kristuse ligiolekut pühas Sakramendis salgavad.

327. Missuguse võimu andis Jeesus oma Apostlitele nende sõnadega: „Seda tehke minu mälestuseks?"
Sõnadega: „Seda tehke minu mälestuseks," andis Jeesus oma Apostlitele võimu sedasama teha, mis tema teinud oli, nimelt leiba ja veini oma pühaks ihuks ja vereks muuta.

328. Kellele on muutmise võim Apostlitelt üle läinud?
Muutmise võim on Apostlitelt üle läinud nende järeltulijatele preestriametis, piiskoppidele ja preestritele.

329. Millal tarvitavad piiskopid ja preestrid seda võimu?
Piiskopid ja preestrid tarvitavad seda võimu pühal Missal, kui nad püha Muutmise juures leiva ja veini kohta Kristuse sõnad ütlevad: „See on minu ihu -- see on minu veri."

330. Mis on siis enne ja pärast püha Muutmist altaril?
Enne püha Muutmist on leib ja vein altaril, pärast püha Muutmist on seal Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja tõeline veri.
Jeesus jääb pühas Sakramendis nii kauaks ligi, kui leiva ja veini kujud seal olemas on.
Pühimat Sakramenti hoitakse alal „ciboriumis" või söögikarikas, mis harilikult tabernaaklis seisab. Õnnistamispalveis pannakse ta „monstransi". Igavene tuli peaaltari läheduses on Õnnistegija ligioleku mõttekuju.

331. Kuidas on Jeesus pühimas Sakramendis ligi?
Jeesus on pühimas Sakramendis elusalt ja äraseletatult ligi.
„Peale Kristuse ülestõusmist surnuist ei sure ta mitte enam." (Room. 6,9)
Et Jeesus pühimas Sakramendis elusalt ligi on, siis on ta ka mõlema kuju all täiesti ligi, liha ja verega, ihu ja hingega, jumaluse ja inimlikkusega.

332. Kui preester püha Hostia murrab, kas siis jagatakse ka Kristuse ihu?
Kui preester püha Hostia murrab, siis jagab ta ainult leiva kuju, Kristuse ihu jääb igale osale tervelt ja vigastamata.

333. Kuidas peame Jeesust Pühimas Sakramendis austama?
Meie peame Jeesust pühimas Armulaua-Sakramendis
1.suurima aukartusega paluma,
2.teda tema armastuse eest tänama,
3.temalt usaldusega armu paluma.
Pühima Armulaua-Sakramendi austamiseks on Kirik Kristuse-Ihupüha, Jeesuse-Südame-püha ja „igavese ülistamise" sisse seadnud.

Kasutamine. Nii tihti kui sa kiriku astud, tuleta meelde, et Õnnistegija seal elab. Ta on tõeline Jumal, kelle ees isegi inglid aukartuses värisevad; hoia ennast sellepärast iga autuse eest! - Ta on aga ka sinu parim sõber, kes armastusest sinu vastu päeval ja ööl altaril viibib; külasta teda sellepärast virgalt ja täna teda tema armastuse eest! - Tema käed on täis taevalikke varandusi, mis ta sulle jagada tahab; palu teda piiramatu usaldusega! - Näita pühimale Sakramendile aukartust üles ka väljaspool kirikut. Ära häbene põlvili laskumast, kui see avalikult mööda kantud saab!
„Kiitus ja tänu olgu lõpmatule
pühimale ja jumalikule Sakramendile!"
(100. päeva indulgentsi.)

334. Mis on ohver?
Ohver on nähtav and, mis meie Jumalale toome, et teda sellega, kui meie kõige kõrgemat Issandat austada.
Maailma algusest saadik on ohvreid toodud. Vanas Seaduses olid need Jumala enese poolt korraldatud. Nad olid Uue Seaduse ohvri eelkäijad.

335. Missugune on Uue Seaduse ohver?
Uue Seaduse ohver on Kristus ise, kes ennast ristisurma läbi, taevasele Isale meie eest ohverdas.

336. Kus tuuakse ristiohver veretul kujul uuesti?
Ristiohver tuuakse veretul viisil uuesti pühas Missas. Siin ohverdab Kristus ennast, preestri käte läbi, taevasele Isale leiva ja veini kujul.
Püha Missaohver on siis sama ohver, mis ristiohvergi; sest mõlemais on Kristus, kes ohverdab ja ohverdatud saab; ainult ohverdamise viis on isesugune: Ristil on Kristus tõesti surnud; pühas Missas ei sure ta enam, vaid ohverdab oma surma ristil saladuslikul viisil uuesti.

337. Millal on Kristus püha Missaohvri sisse seadnud?
Kristus on püha Missaohvri viimsel õhtusöömaajal sisse seadnud.
Viimsel õhtusöömaajal ohverdas Kristus oma ihu ja verd leiva ja veini kujul taevasele Isale; sest ta ütleb selgesti: „See on minu ihu, mis teie eest ära antakse. See on minu veri, mis teie eest ära valatakse." Siis ütles ta Apostlitele: „Seda tehke minu mälestuseks!" (Matt. 26,26.28; Luuk. 22,19.20)

338. Missuguste sõnadega on Jumal Missaohvri juba Vanas Seaduses ette kuulutanud?
Püha Missaohvri on Jumal juba Vanas Seaduses ette kuulutanud prohveti Malakia sõnadega: „Päevatõusust sinna maani, kus ta looja läheb, on minu nimi suur rahvaste seas; sest kõigis paigus ohverdatakse minu nimele ja tuuakse puhas roaohver." (Mal. 1,11)
Püha Missaohvri eelkäija oli nimelt Melkisedeki ohverdamine. Ainult püha Missaohvris täitub ka ettekuulutus: „Sina oled igavene preester Melkisedeki seaduse järele."
Katoliku Kirik on Apostlite ajast peale püha Missaohvrit pühitsenud. Juba püha Paulus ütleb: „Meil on ohvrialtar, millest need süüa ei tohi, kes telgi teenistust peavad (need on Juudid)." (Hebr. 13,10) - Püha piiskop Irenäus († 202) kirjutab: „Jeesus õpetas uue ohvri, mille Kirik Apostlitelt vastu võtnud on ja tervel maailmal ohverdab."

339. Milleks on Kristus püha Missaohvri sisse seadnud?
Kristus on püha Missaohvri sisse seadnud, et sellega vahetpidamata oma taevast Isa kõige täielikumal kombel austada ja meile ristiohvri vilja osaks saada lasta.
Püha Missaohver on kõige täielikum kiituse-, tänu-, lepituse- ja palveohver.
Püha Leonhard ütleb: „Kui püha Missaohvrit ei oleks, siis oleks maailm juba hukka läinud, sest et ta nii paljude pattude raskust kanda ei suudaks."

340. Kellele toome püha Missaohvri?
Meie toome püha Missaohvri Jumalale üksi, siiski mõtleme seal juures ka Pühakute peale.
Meie täname Jumalat armu eest, mis ta Pühakutele andnud on; meie palume teda, et ta Pühakute pärast ka meile armuline oleks.

341. Kelle eest tuuakse püha Missaohver?
Püha Missaohver tuuakse terve Kiriku, elavate ja surnute eest.

342. Missugused on püha Missa peaosad?
Püha Missa peaosad on: 1. Ohverdamine, 2. Muutmine, 3. püha Armulaud.

Kasutamine. Käi pühal Missal nii tihti kui sa võid, isegi iga päev. Alguses võta nõuks, püha Ohver ühenduses Õnnistegijaga tuua, et Jumalat selleläbi kiita, teda kõigi heategude eest tänada, oma pattu lepitada ja armu enese ja omaste jaoks paluda. Ohverdamise juures anneta ennast taevasele Isale. Püha Muutmise juures, palu ligidalolijat Õnnistegijat uskliku südamega; püha Armulaua ajal ühenda end vähemalt vaimlisel viisil, s.t. südamliku igatsuse läbi Jeesusega armastuse-Sakramendis.

343. Mis võtame vastu pühal Armulaual?
Pühal Armulaual võtame enestesse vastu Jeesuse Kristuse ihu ja verd oma hinge toiduks.
„Kommunio" tähendab „Ühendus" (Kristusega).

344. Kas meie peame, et Jeesuse Kristuse verd saada, pühi Ande mõlemal kujul vastu võtma?
Et Kristuse verd saada, ei ole vaja pühi Ande mõlemail kujul vastu võtta; sest leiva kujul võtame Kristuse tervena vastu, nii ka tema verd.
Kristus on pühima Sakramendi kahe kuju all seadnud, sest et lahutatud kujud püha Missaohvri juures tarvilikud on Kristuse surma ristil kujutamiseks; surmas oli Kristuse veri tema pühast ihust lahutatud.
Kirik ei ulata usklikele mitte karikat pühal Armulaual, sest et sel viisil võib kergesti püha vere piiskasid kaduma minna; peale selle ei tahaks mitmed ühest karikast teistega juua.

345. Missuguste sõnadega on Kristus püha Armulaua vastuvõtmist käskinud?
Kristus on püha Armulaua vastuvõtmist käskinud sõnadega: „Tõesti, tõesti, mina ütlen teile: Kui teie Inimesepoja liha ei söö ja tema verd ei joo, siis ei ole elu teie sees." (Joh. 6,54)

346. Missuguseid arme annab püha Armulaud meile?
Püha Armulaud ühendab meid tihedalt Kristusega, kõige armu allikaga; iseäranis on tal aga järgnevad mõjud:
1,ta suurendab hinge üleloomulikku elu;
2,ta puhastab andeksantavaist pattudest ja hoiab surmapatust;
3,ta nõrgendab kurje kalduvusi ja annab soovi ja jõudu heaks;
4,ta on meie aurikka ülestõusmise ja igavese õndsuse pant.
Kristus ütleb: „Kes minu liha sööb ja minu verd joob, see jääb minu sisse ja mina jään tema sisse." (Joh. 6,57) „Kes minu liha sööb ja minu verd joob, sel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval." (Joh. 6,55)
347. Kas igaüks saab seda armu?
Ei; kes ebavääriliselt, s.t. teadlikult surmapatu olekus Armulaual käib, ei saa armu, vaid kutsub Jumala viha enese peale.
„Kes kõlvatumal viisil seda leiba sööb või Issanda karikast joob, sel on Issanda ihus ja veres süüd . . ., see sööb ja joob enesele nuhtlust, sest et ta ei tee vahet Issanda ihu juures." (1. Kor. 11,27-29)

348. Kuidas peame endid armulaua vastu ette valmistama?
1.väärilise pihi läbi kõik rasked patud kustutama;
2.endid ka andeksantavaist pattudest nii palju kui võimalik puhastama;
3.tõsist hardust südames äratama.
Kes rasket pattu teinud on, peab pihtima, enne kui ta pühale Armulauale minna tohib; ainult kahetsuse äratamine ei aita siin. Andeksantavaid patte, võib südamliku kahetsuse läbi kustutada.
Et hardust südames äratada, mõtle iseäranis kolme järgneva punkti peale:
1.Kes tuleb minu juurde? Jeesus, inglite kuningas; minu Issand ja minu Jumal. Siin ärata usu ja palve meeleolu!
2.Kelle juurde tuleb see suur Jumal? Ühe vaese inimlapse juure, ühe patuse juure, kes teda tihti kurvastanud on! Ärata eneses alandust ja kahetsust!
3.Miks tahab ta tulla? Et end minuga lähemalt ühendada ja mind taevaliste andidega küllastada! Ärata eneses lootust, armastust ja igatsust!

349. Kas püha Kommunioon saab kõlvatumaks ka andeksantavate pattude läbi?
Andeksantavate pattude läbi ei saa püha Kommunioon kõlvatumaks, aga vähem armurikkaks.

350. Kuidas peab keha poolest püha Armulaua vastu valmistama?
1.Pühal Armulaual käimise juures peab inimene paastunud olema, s.t. keskööst peale ei tohi enam midagi süüa ega juua;
2.peab kõlblikult ja puhtalt riietatud olema.
Paastumise käsust on need vabandatud, kes hädaohtlikus haiguses Kommuniooni viimase Jumala-armuna võtavad; niisamuti need, kes kestva haiguse tõttu hästi paastuda ei või. Viimased võivad, kui nad ühe kuu selles olekus on, pihiisa loaga üks või kaks korda nädalas pühal Armulaual käia, kuna nad enne natukene kinnitavat jooki on saanud.
Issanda lauale peab suurima aupaklikkusega lähenema, kokkupandud ja ülestõstetud kätega ja allapööratud pilguga. Vastuvõtmise juures hoitakse kommuniooni rätik ehk kuldne pateen enese ees, tõstetakse pea, lüüakse silmad maha, pannakse keel alumisele huulele ja tõmmatakse pärast pikkamisi tagasi. Kui püha hostia suulae külge kinni kleebib, siis tee ta keelega lahti, mitte sõrmega!

351. Mis peame päras püha Ühendust tegema?
Pärast püha Ühendust peame veel natukene aega palves püsima, Õnnistegijat paluma, teda tänama, endid temale ohverdama ja temalt enesele ja teistele armu ja heldust paluma.

352. Kuidas peame seda päeva mööda saatma, kui me armulaual käinud oleme?
Meie peame seda päeva võimalikult vagade tegudega mööda saatma ja ilmalikest lõbudest kõrvale hoidma.
Need head teod oleksid: pealelõunasest jumalateenistusest osa võtta, roosikrantsi ja ristiteed paluda, meelt-ülendavat raamatut lugeda, haigeid vaatamas käia.

Kasutamine. Mine tihti Issanda lauale ja maitse inglite Leiba alati puhta südamega ja südamliku igatsusega! Mõtle, et mingi aeg pole kallim, kui aeg peale püha Ühendust. See ärgu olgu sulle liigpalju, vähemalt veerand tundi tänus Õnnistegija juures viibida!

353. Mis sünnib Meeleparanduse Sakramendis?
Meeleparanduse Sakramendis annab meile preester, Jumala asemel patud andeks, mis meie pärast ristimist oleme teinud.

354. Kuidas on Jeesus Meeleparanduse Sakramendi sisse seadnud?
Pärast oma ülestõusmist ilmus Jeesus Apostlitele, puhus nende peale ja ütles: „Võtke Püha Vaimu! Kellele teie patud andeks annate, neile on nad andeks antud; kellele teie patud kinnitate, neile on nad kinnitatud." (Joh. 20,22.23)

355. Kelle peale on võim pattusid andeks anda üle läinud?
Võim pattusid andeks anda on Apostlitelt piiskoppide ja preestrite peale üle läinud.
Preestriks-Pühitsemise juures ütleb piiskop õnnistatavale preestrile nagu Jeesus kord jüngritele ütles: „Võta Püha Vaimu! Kellele sina patud andeks annad, neile on nad andeks antud; kellele sina patud kinnitad, neile on nad kinnitatud."

356. Missuguseid armu mõjusid annab Meeleparanduse Sakrament?
1.Meeleparanduse Sakrament kustutab patud ja valab uut üleloomulikku elu hingesse;
2.ta annab igavesed ja vähemalt ühe osa ajalikest patukaristusist andeks;
3.ta kinnitab pattu tagasilangemise vastu.

357. Kas Meeleparanduse Sakramendiga antakse kõik patud andeks?
Ja; kõik patud, mis pärast Ristimist on tehtud, antakse Meeleparanduse Sakramendi läbi andeks.
Mõningatest väga rasketest pattudest ei või harilik preester iseäralise volitusega vabastada, kuna paavst või piiskopid nendest vabastamise enesele on jätnud. Ainult kui inimene suremas on, võib iga preester teda igast patust vabastada.

358. Kes peab Meeleparanduse Sakramendi võtma?
Meeleparanduse Sakramenti peab igaüks võtma, kes pärast Ristimist raske patu on teinud.

359. Mis peame tegema, et Meeleparanduse Sakramenti vääriliselt vastu võtta?
Et Meeleparanduse Sakramenti vääriliselt vastu võtta, on tarvis viit tegu:
1.pattude meeldetuletamine,
2.kahetsus,
3.hea otsus,
4.pattude pihtimine,
5.heakstegemine.
Et meie selles seisukorras oleme, seda kõike hästi ja õigelt teha, peame meie esiteks vagalt Püha Vaimu appi kutsuma.

360. Kuidas tuletatakse patte meele?
Esiteks mõeldakse järele, millal viimane kord maksvalt on pihitud ja kas määratud karistus on täidetud; siis vaadatakse Jumala kümmet käsku, Kiriku käsud ja seitse peapattu läbi ja küsitakse eneselt sealjuures, kuidas selles asjas mõtetes, sõnades, tegudes ja tegemata-jätmises on patustatud.
Raskete pattude juures peab ka uurima nende arvu ja tähtsaid asjaolusid. (Vaata küs. 375. ja 376.)
Pattude meeldetuletamise juures ei tohi kergemeelselt talitada, aga ka mitte liig murelikult ja rahutult.
Südametunnistuse uurimine on meile kergem, kui meie oma südametunnistuse igal õhtul läbi vaatame ja tihti pihime.
2. Kahetsus

361. Mis on kõige tarvilikum Meeleparanduse Sakramendi võtmisel?
Kõige tarvilikum Meeleparanduse Sakramendi juures on kahetsus. Kahetsuseta ei anta patte iialgi andeks.

362. Millal kahetseme oma patte?
Meil on kahetsus oma pattude pärast, kui meie südamest kurvad oleme, et neid teinud oleme.
Ainult suuga kahetsuspalve rääkimine või silmadega lugemine ei ole veel mitte kahetsus. Kahetsus peab südames olema. Nii oli see Magdaleenal, Peetrusel ja tölneril templis.

363. Millal on meie kahetsus tõsine, nii nagu ta pihil peab olema?
Meie kahetsus on tõsine, kui meie
1. kõigi oma pattude üle kurvad oleme, vähemalt kõigi surmapattude üle;
2. kui meie nende üle kurvad oleme sellepärast, et meie Jumalat sellega haavanud oleme;
3. kui me nende üle nii tõsiselt kurvad oleme, et meie miski hinna eest neid uuesti teha ei taha:
1.Kui ainult andeksantavaid patte pihitakse ja ühtegi pihitud pattudest tõsiselt ei kahetseta, siis ei ole piht maksev.
2.Kes oma pattude pärast ainult sellepärast kurb on, et ta enesele häbi või ainelist kahju saanud on, selle kahetsus on puudulik.
3.Tõsise kahetsuse juures peab pattu, enam kui kõike muud kurja, põlgama. (vaata küs. Nr. 261-263.)

364. Missugune on tõsine kahetsus?
Tõsine kahetsus on peaasjalikult kahesugune: kahetsus Jumala kartusest ja kahetsus armastusest Jumala vastu.
Sellepärast räägitakse ka „mittetäielikust" ja „täielikust" kahetsusest.

365. Millal on meil kahetsus Jumala kartusest?
Meil on kahetsus Jumala kartusest, kui meie oma pattude üle sellepärast kurvad oleme, et meie kardame Jumala karistust nende pärast.
Meie peame kõige kartuse juures aga ka andeksandi lootma. Sest Jumal on igale kahetsevale patusele andeksandi tõotanud ja Kristus on andeksandmise kõikide jaoks teeninud.

366. Millal on meil kahetsus armastusest Jumala vastu?
Meil on kahetsus armastusest Jumala vastu, kui meie oma pattude pärast kurvad oleme, sest et meie lõpmata head Jumalat, meie kõige suurimat heategijat ja kõige armurikkamat Isa, sellega haavanud oleme.
Armastuse-kahetsusel on võim kohe kõiki raskeid patte kustutada. Siiski peab ka neid nii kustutatud patte veel pihtima, kui võimalik. Et aga mitte ettenägematult surmapatus surra, siis peab tihti armastuse-kahetsust äratama, eriti magamaminekul, elu hädaohus olles ja nii tihti kui surmapattu on langetud. - Aita teistele armastuse-kahetsust äratada, kui nende elu on hädaohus ja preestrit seal ei ole! Kuidas kahetsust äratatakse, õpetab küsimus 373.

367. Mis peame tegema, et tõsist kahetsust äratada?
Et tõsist kahetsust äratada, peame härdasti Püha Vaimu abi paluma; siis peame selle peale mõtlema:
1. kui hirmus on nuhtlus, põrgus või puhastustules, mis meie oma pattude läbi teeninud oleme;
2. kui tänamatud meie oma Õnnistegija vastu oleme olnud, kes meie eest on kannatanud;
3. kui kurjalt meie oma taevase Isa vastu oleme talitanud, kes ometi lõpmata hea ja kõige armastuse vääriline on.

368. Millal peab Meeleparanduse Sakramendi juures kahetsust äratama?
Kahetsust peab äratama enne pihti või vähemalt enne absolutsiooni.

369. Mis on hea otsus?
Hea otsus on tõsine tahtmine oma elu parandada ja mitte enam patustada.

370. Milleks peame valmis olema, et hea otsus tõesti hea oleks?
Meie peame valmis olema:
1,kõigist pattudest, vähemalt rasketest pattudest kõrvale hoidma;
2,kõige lähema patu-juhuse eest põgenema ja tarvilikke parandamis-abinõusid tarvitama;
3,määratud karistuse täitma ja tehtud kahju jälle heaks tegema.

371. Mis mõistame kõige lähema juhuse abil pattu teha?
Kõige lähema juhuse all pattu teha, mõistame kõike, mille läbi meid tõenäoliselt patule meelitatakse, näit. keegi isik, seltskond, mäng, mingi raamat.
„Kes hädaohtu armastab, läheb selles hukka." (Siir. 3,27)

372. Mis peab see tähele panema, kes rasketest pattudest või kõige lähemast juhusest pattu teha mitte kõrvale ei taha hoiduda?
Kes rasketest pattudest või lähemast juhusest pattu teha kõrvale hoida ei taha, selle piht ei ole maksev ja patust vabastamine ei too talle kasu.

373. Kuidas võib kahetsust ja head otsust äratada?
Oo minu Jumal ja Issand! Olin tihti ja palju patustanud ja Sinu õiglase karistuse ära teeninud. Ole mulle vaesele patusele armuline! -- Sinu jumalik Poeg on armastusest minu vastu surnud, ja mina olen tema armastuse tänamatusega tasunud! Mina olen kõigest südamest kurb selle üle. - Sina, minu taevane Isa, oled lõpmata hea, ja mina olen Sind nii väga kurvastanud! Kahetsen seda kõigest hingest ja võtan kindlasti ette, igast patust kõrvale hoida, ka lähema patujuhuse eest põgeneda ja tarvilikke abinõusid kasutada, et ennast parandada. Mingi hinna eest ei taha ma Sind jälle kurvastada ja haavata. Selleks anna mulle oma armu! Aamen.

374. Miks peame patte pihtima?
Meie peame patte pihtima, sest et Kristus Meeleparanduse Sakramendi sisse seadmisel nõnda, on korraldanud.
Kristus ütles: „Kellele teie patud andeks annate, nendele on need andeks antud; kellele teie need kinnitate, neile on need kinnitatud." Et preester teaks, kas ta patud võib andeks anda või neid kinnitama peab, peab patune temale omad patud üles tunnistama, s.t. patte pihtima.
Nii on ka Kirik algusest peale õpetanud ja teinud. Püha Kiri jutustab: Kui Paulus Efesoses oli, tulid paljud usklikud „ja tunnistasid üles oma teod." (Ap. 19, 18.) Püha Basilius († 379) ütleb: „Patte peab sellele pihtima, kellele jumaliku saladuse annetamine usaldatud on" (s. t. preestritele). Ja püha Augustinus kirjutab: „Keegi ärgu ütelgu: Mina kahetsen Jumala ees vaikselt; Jumal, kes mind tunneb, teab, mis minu südames sünnib. On see siis asjata: „Mis te maa peal päästate, peab ka taevas päästetud olema?""

375. Missuguseid patte peame pihtima?
Meie peame kõik suured patud pihtima, mis meile meelde tulevad, juure lisades, kui tihti meie oleme nii patustanud.
Arvu peab nii hästi teadustama, kui võib, näit. mina olen seda pattu iga päev (iga nädal, iga kuu) läbi võttes nii ja nii tihti teinud. Andeksantavaid patte ei ole vaja pihtida, aga see on siiski hea ja tulus. Kui ei teata, kas üks patt raske või andeksantav on, siis tuleb teda pihtida, et raske patt andeksantava patuna mitte välja ei jääks.

376. Missuguseid asjaolusid peame pihtima?
Peab neid asjaolusid pihtima, mis patu palju suuremaks teevad.
1.Asjaolud, mis patu surmapatuks teevad (näit. suur vargus, märgatav kahju);
2.asjaolud, mis surmapatu liigi muudavad: (näit. vargus kirikus, vanemate äravandumine, preestri piinamine).

377. Kuidas peab ennast süüdistama?
Ennast peab nii süüdistama, et pihiisa kõik hästi aru saaks.
Parem on kui patte nende harilikkude nimedega nimetatakse, sarnaselt nii kui see pihipeeglis seisab.

378. Mis sünnib, kui pihil meelega raske patt välja jäetakse?
Kui pihil raske patt meelega välja jäetakse, siis ei ole piht maksev ja tehakse uus raske patt.

379. Mille peale peab pihtija mõtlema, kui ta häbeneb mõnda pattu tunnistada?
Kui pihtija häbeneb mõnda pattu üles tunnistada, siis mõelgu ta selle peale, et pihiisa on kohustatud kõige valjumale vaikimisele, ja et on ikka parem temale pihtida, kui alati rahutult elada, õnnetult surra ja Viimsel Päeval kõige maailma ees häbi tunda.
Parem kord tunnistada kui igavesti põleda!
Pihiisa on kohustatud ennem surma kannatama, kui kõige vähematki pihist välja rääkima või kuidagi tarvitavaks tegema. Kes teise pihist juhuslikult midagi kuuleb, on samuti valjemale vaikimisele sunnitud.

380. Mis peab tegema kui pihtimisel midagi tähtsat välja on jäetud?
Kui midagi tähtsat pihtimisel oma süüta välja on jäetud, siis tarvitseb seda ainult järgmisel pihtimisel tagant järele teha; kui aga oma enese raske süüga välja on jäetud, siis peab ka ütlema mitmes pihtimises see vahele on jäetud ja kõik need pihtimised kordama.

381. Millal on üldine pihtimine tarvilik?
Üldine pihtimine on hädatarvilik, kui enne pihtimine ei ole maksev olnud.
Pihtimine ei ole maksev,
1.kui meelega või väga lohaka südametunnistuse katsumise läbi üks suur patt on välja jäetud;
2.kui mitte tõsist kahetsust või head ettevõtmist ei olnud.

382. Millal on üldine pihtimine soovitav?
Üldine pihtimine on soovitav:
1.ettevalmistusel esimese püha armulauale mineku vastu,
2.uue elukorra sisse astumisel,
3.mingi juubeli või misjoni ajal,
4.surma vastu valmistusel.

383. Kuidas võib pihtimist alata?
Viimane kord pihtisin ... Alanduses ja kahetsuses tunnistan mina oma patud . . .
Esimesel pihil öeldakse: täna pihin esimest korda. Alanduses ja kahetsuses tunnistan mina Jumalale ja Teie Kõrgeaususele järgnevad patud.

384. Kuidas võib pihtimisele lõppu teha?
Neid ja kõiki oma patte kahetsen kõigest südamest armastusest Jumala vastu; tahan end tõsiselt parandada. Oo Jumal ole mulle vaesele patusele armuline!
Pihtimise järele annab preester õnnistusrikka manitsuse, paneb karistuse peale ja vabastab pattudest sõnadega: „Vabastan sind sinu pattudest Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen."

385. Milleks paneb pihiisa meile karistuse peale?
Pihiisa paneb meile karistuse peale,
1.et meie ajalikkudest patukaristustest vähemalt osa ära kannataksime;
2.et meie seda varem oma elu parandaksime.

386. Kas siis Jumal ei vabasta meid ühes patuga, ka mitte kõigest karistustest?
Igavesest karistusest vabastab meid Jumal küll ühes patuga, aga ta ei kingi mitte alati kõik ajalikud karistused.
Naatan ütles Daavidile: „Issand on sinu patud sinult võtnud; .. siiski sureb sinu poeg sinu süü pärast." (2. Kun. 12,13.14)

387. Missugused on ajalikud patukaristused?
Ajalikud patukaristused on need, mis meie peame kandma siin maa peal või puhastustules.
Et mitte kaua puhastustules kannatada, peame ka vabatahtikke meeleparandus-tegusid tegema ja oma risti kannatlikult kandma. Seeläbi teenime meie ühtlasi palju arme ja rikkalikku tasu taevas.

388. Kas pihtimine ei ole maksev kui antud karistust ei täideta?
Kui antud karistust ei täideta, aga kui enne patust vabastamist tahtmine oli seda täita, siis on pihtimine küll maksev; aga sellega tehakse pattu ja röövitakse eneselt palju armu.
Karistuse täitmisel ei tohi nimelt kahte punkti unustada:
1.et ka pahandust ja kõike ülekohut, mis ligimesele tehtud on, peab nii palju kui võimalik jälle heaks tegema.
2.tarvilikke abinõusid tarvitama enese parandamiseks.

Kasutamine. Käi sagedasti pühal pihil, aga iialgi väärilise ettevalmistuseta! Pihi alati nii nagu sa kohe peale pihtimist surema peaksid! Peale pihtimist jää selle sõna sisse, mis Jeesus 38 aastasele haigele ütles: „Vaata sa oled nüüd terveks saanud; ära patusta enam, et sulle midagi halvemat ei juhtuks!" (Joh. 5,14)

389. Mis võtab Kirik meilt ära patu karistusest vabastamisega?
Patu karistusest vabastamisega võtab Kirik meilt ära niisugused ajalikud patukaristused, mis peale pattude andeksandmist veel järele jäänud on.
Etteheide, et Kirik meile patukaristusest vabastamisega (indulgents) tehtud patud või isegi tulevased patud andeksandvat, või et patukaristusest vabastamist raha eest müüb, on teadmatuse tundemärk või laim.
Kui Kirik patu karistusest vabastamist annab, siis ta nagu maksab ise meie patu võlad Jumala juures. Ta kasutab selleks Kristuse ja Pühakute heakstegemise lõpmata suurt varandust, mida ta valitseb usklike hingede heaks käekäiguks.

390. Kellelt on Kirik võimu saanud patukaristusest vabastamist anda?
Võimu patukaristusest vabastamist anda, on Kirik Kristuselt saanud, kes ütles: „Kõik, mis teie maa peal andeks annate, on ka taevas andeks antud." (Matt. 18,18)

391. Mitmesugune on patukaristusest vabastamine?
Patukaristusest vabastamine on kahesugune:
1. täielik, kui kõik ajalikud patukaristused andeks antakse;
2. mittetäielik, kui ainult osa, sellest andeks antakse.
1. Täielikud patukaristusest vabastamised on näit. juubeli vabastamine, ja surmatunnil patukaristusest vabastamine (üleüldine andeks andmine),
2. Patukaristusest vabastamine 1. aastaks, 100. päevaks, 40. päevaks (Quadragene) tähendab nii paljude patukaristuste kinkimist, kui meie vanade karistusmääruste järele oleksime pidanud täitma.
Kõik patukaristuse kinkimised võib eestpalvena vaestele hingedele anda.

392. Mis on tarvilik, et meie patukaristuse kinkimise osaliseks saaksime?
Et meie patukaristuse kinkimise osaliseks saaksime, peame meie
1.armu olekus olema,
2.ettekirjutatud head teod täpselt täitma.
1. Et meie täieliku patukaristuse kinkimisest täiesti osaliseks saaksime, peame ka vabad kõigist andeksantavatest pattudest olema.
2. Patukaristuse kinkimine ei tee meeleparandust üleliigseks, palju enam ergutab ta meid meeleparandusele ja headele tegudele.

Kasutamine. Patukaristuse kinkimise läbi võime meie endid kergel viisil mõnede raskete kannatuste eest kaitsta, mis muidu meid siin maa peal või puhastustules tabada võiksid. Katsu sellepärast õige palju võita nii hästi endale, kui ka vaestele hingedele puhastustules! Tee hommikupalvel eesmärk, kõiki patukaristuse kinkimisi ära teenida, mis sinu vagade harjutustega seotud on. Lühikesed pattude andeksandmise palved on näit.
Minu Jeesus, halastaja! (100. päeva pattude andeksandmist.)
Magus Jeesuse süda, ole minu päästja! (300. päeva pattude andeksandmist.)
Magus Maarja süda, ole minu päästja! (300. päeva pattude andeksandmist.)

393. Kelle jaoks on Kristus Haigete Salvimise Sakramendi sisse seadnud?
Kristus on Haigete Salvimise Sakramendi haigete jaoks seadnud, et haige saaks Jumala armu hinge õnnistuseks ja ka keha heaks käekäiguks.
Et Kristus Haige Salvimise seadnud on, teame meie Apostel Jaakobuse sõnadest: „Kui keegi teie seast haige on, see kutsugu oma koguduse preestrid enese juure, ja need palugu Jumalat tema üle, ja võidku teda õliga Issanda nimel; ja usu palve saab seda haiget aitama ja Issand saab teda kergendama" ja kui ta on pattudes, siis peab neid temale andeks antama." (Jaak. 5,14.15) Preestri õliga salvimise ja palve läbi ei oleks võidud patte andeks anda, kui Jeesus ei oleks seda nii korraldanud.

394. Kuidas jagatakse Haigete Salvimine?
Preester salvib haige viit meelt püha õliga ja ütleb sealjuures: „Selle püha salvimise ja oma helde halastuse pärast andku sulle Issand andeks, mis sa oled patustanud, nägemise, kuulmise jne. läbi. Aamen."

395. Missuguseid arme annab Haigete Salvimine hinge õnnistuseks?
1.Haigete Salvimine suurendab pühakstegevat armu;
2.ta kustutab kõik, ka kahetsetud patud, isegi surmapatud, mis haige enam pihtida ei saa;
3.ta võtab ära ajalikud patukaristused;
4.ta kinnitab kannatuses ja kiusamises, iseäranis surmavõitluses.

396. Mis annab Haigete Salvimine keha heaks käekäiguks?
Haigete Salvimine toob haigele tihti kergendust ja isegi tervist, kui seda tema hinge õnnistuseks tarvis on.
Mõned inimesed arvavad, et peale Haigete Salvimist peab varsti surema. Mis otse vastupidi tõsi on; kui seda Sakramenti õigel ajal vastu võetakse, saab palju kergemini jälle terveks.

397. Kes võib ja peab Haigete Salvimist võtma?
Haigete Salvimist võib ja peab iga katoliku usku kristlane vastu võtma, kes mõistuse tarvitamiseni on jõudnud ja elukardetavalt haige on.
Ka lapsed 5-6 aastased peavad, kui nad raskelt haiged on, Haigete Salvimist vastu võtma; sest ka nemad võivad juba patustada.

398. Millal peab haige Haigete Salvimist saama?
Haige peab Haigete Salvimist saama, võimalikult siis, kui ta veel täiel meelemõistusel on ja pärast püha Armulaua saamist.
Haigete Salvimine ei ole ainult kinnituseks surma võitluses, vaid ka haiguse heaks kannatamiseks ja terveks saamiseks seatud; nii on sünnis aeg selleks, nii pea kui haigus algab hädaohtlikuks saama. Sellepärast ei ütle ka Apostel: „Lamab keegi suremas," vaid „On keegi teie seast haige". Omaksed patustavad raskesti, kui nende süü läbi, haige õigel ajal pühi Sakramente ei saa.
Nemad peavad ka selle eest muretsema, et haigetuba Surmasakramentide võtmiseks sündsal viisil korda seatud oleks. Järgmised asjad pandagu valmis: 1. valge linaga kaetud laud Õnnistegija ristikuju ja kahe õnnistatud küünlaga; 2. pingikene põlvitamiseks; 3. taldrik kuue puuvilla kuulikesega ja väheke leiba või soola; 4. puhas käterätik; 5. anum õnnistatud veega ja üks klaas joogiveega.

399. Kui tihti võib Haigete Salvimist võtta?
Igas raskes haiguses võib Haigete Salvimist üks kord võtta; ka võib seda korrata samas haiguses, kui surma hädaoht mööda oli, aga uuesti tagasi tuleb.

400. Kuidas peab haige Haigete Salvimisele ette valmistama?
Haige peab enne Haigete Salvimist
1. Usku, lootust, armastust ja andumist Jumala tahtmisele äratama;
2. pihtima, kui võimalik.

Kasutamine. Ära lükka püha Surmasakramenti tagasi kuni viimse silmapilguni; valmista ennast parem aegsasti surmale vastu, et ta sind mitte ei üllataks ja sina ettevalmistamatult igavese kohtumõistja ette ei ilmuks!

401. Mis saab see, kes preestriks pühitsetud saab?
Kes preestriks pühitsetud saab, võtab vastu preesterliku võimu ja armu, preestri ametit maksvalt ja õieti pidada.

402. Missugune võim on preestril?
Preestril on võim
1.püha Missaohvrit tuua,
2.pühi Sakramente jagada,
3.pühitseda ja õnnistada.
Kes Preestriks-Pühitsemise läbi selle võimu saanud on, see ei saa seda iialgi enam kaotada; sest preestriks pühitsemine jätab hinge kustutamatu märgi.
Pühitsemisest üksi ei ole veel küllalt, iga vaimuliku talituse ettevõtmiseks; selleks nõutakse ka läkitust seadusliku vaimuliku ülema poolt, Kristus ütleb: „Tõesti, tõesti, mina ütlen teile, kes ei lähe uksest sisse lammaste lauta, vaid astub mujalt sisse, see on varas ja mõrtsukas." (Joh. 10,1)

403. Kes võib Preestri-Pühitsust maksvalt jagada?
Ainult piiskopid võivad Preestri-Pühitsust maksvalt jagada; sest nende peale üksi on see võim Apostlitelt Piiskopi-Pühitsuse läbi edasi antud.
Preestriks Pühitsemine sünnib nii: piiskop palub nende eest, kes preestriks pühitsetud saavad, ja paneb käed nende peale; siis riietab ta neid kirikukuuega ja kirikuriietega, võiab nende käsi püha õliga ja ulatab nendele pateeni hostiaga ja karika veiniga. Lõpul kannab ta üle neile pattude andeks andmise võimu. (vaata küs. Nr. 355.)
Piiskopiks Pühitsemine on hariliku preestri täiendamine, s.t. liidab uut võimu ja armu juure.

404. Kas ka ilmalikud ülemad või kristlikud kogudused võivad vaimulikku võimu anda?
Ilmalikud ülemad ja kristlikud kogudused ei või vaimulikku võimu anda, sest et nad ise seda ei oma.

405. Mis õpetab Püha Kiri Preestriks Pühitsemisest?
Püha Kiri õpetab,
1. et Jeesus Kristus Apostlitele preesterliku võimu ja armu andnud on;
2. et Apostlid seda võimu ja armu, jälle teistele jaganud on.
1. Viimsel õhtusöömaajal on Jeesus Apostlitele võimu andnud, püha Missaohvrit anniks tuua; ülestõusmise päeval on ta neile võimu andnud patte andeks anda. Teistel juhtumitel andis ta neile volituse ka teisi Sakramente jagada, pühitseda ja õnnistada.
2. Püha Paulus kirjutab piiskop Timoteusele: „Mina manitsen sind, et sina eneses Jumala armuande jälle ärataksid, mis sinus on minu käte pealepanemise läbi." (2. Tim. 1,6) Käte pealepanemise
läbi ei oleks Apostel armuannet osaks anda võinud, kui Kristus seda nii korraldanud ei oleks. Preestriks-Pühitsemine on Kristuse poolt sisse seatud Sakrament.
Seda õpetab ka suusõnaline edasiandmine. Püha Augustinus paneb Preestriks-Pühitsemise Ristimise kõrvale ja ütleb: „Mõlemad on Sakramendid, milles keegi ei kahtle." Trento kontsiil aga ütleb:
„Kui keegi tõendab, et Preestriks-Pühitsemise ei olevat õige Kristuse poolt sisse seatud Sakrament, siis olgu ta Kirikuvande alla pandud."

406. Kes tohib preestriks saada?
Ainult niisugused tohivad preestriks saada, kes selleks Jumala poolt valitud on.
Preestri seisule on need valitud, kes tõsist ja kestvat igatsust tunnevad, hinge õndsuseks töötada või ennast Jumala teenimisele pühendada, ja kes jõudu omavad Jumala armuga preestri seisuse kõrgeid kohustusi täita.
Ettevalmistuseks Preestri-Pühitsemiseks on neli alamat õnnistamist ja mõlemad kõrgemad subdiakonite ja diakonite pühitsused.

Kasutamine. Näita üles preestrile igal ajal aukartust ja sõnakuulelikust; sest ta on Jumala asetäitja ja tema saladuste väljajagaja! Palu ka oma hingekarjaste eest; neil on rasked kohustused täita ja peavad mitmeid ohvreid tooma!

407. Mis on abielu Sakrament?
Abielu on see Sakrament, milles kristlik pruutpaar ennast kõige südamlikumaks ühiseluks alatiseks seob ja armu saab, abieluseisuse kohuseid surmani truult täita.

408. Kes on abielu seadnud?
Ühendusena mehe ja naise vahel seadis Jumal ise abielu paradiisis: Kristus aga tõstis ta Sakramendiks.
Kristlik abielu on nõnda siis midagi püha; ta on Kristuse armurikka ühenduse järelkuju oma pruudi, püha Kirikuga. (Efes. 5,22-32)

409. Kuidas sõlmitakse kristlik abielu?
Pruutpaar kinnitab preestri ja kahe tunnistaja ees, et nad üksteisega abiellu astuvad, mille peale preester nende ühenduse õnnistab.
Kodanliku seaduse järele peab pruutpaar esiteks ilmaliku seaduse ees avaldama, et nad abiellu üksteisega astuda tahavad (kodanlik abielu). Seal juures ei tohi nad aga unustada, et neil vali kohustus on, endid pärast kiriklikult laulatada lasta. Kui katoliku pruutpaar kodanlikku abiellu üksteisega astub, siis ei ole see abielu Jumala ees maksev ja nende kooselamine on raske patt; ka tõmbavad nad endile rasked kiriklikud karistused.

410. Kas kristlikku abielu võib jälle lahutada?
Kristlikku abielu ei või miski lahutada peale surma; ta on lahutamata.
„Mis Jumal on ühte pannud, ärgu lahutagu inimene mitte." (Matt. 19,6)
Kui ilmalik kohus ühe abielu lahutab ja lahku läinud abikaasadele lubab jälle abielluda, siis ei maksa see luba Jumala ja Kiriku ees midagi; sest jumalik Õnnistegija ütleb: „Igaüks, kes oma naisest lahkub ja teisega abiellub, see rikub abielu, ja igaüks kes seda, mehest äralahutatud naist võtab, see rikub abielu." (Luuk. 16,18) Tähtsatel põhjustel võib Kirik ainult lubada, et abielurahvas üksteisest lahus elab; seal juures jäävad nad seaduslikuks abielurahvaks, ja kumbki ei tohi oma eluajal teise abiellu astuda.

411. Missugused kohused on abielurahval?
Abielurahvas peab
1. alati armastuses ja abielu truuduses üksteisega elama;
2. oma lapsed sõna ja eeskujuga pühas jumalakartuses kasvatama;
3. mees peab naist ja lapsi toitma, naine aga peab kõiges mis õige ja aus on, mehe sõna kuulma.
Abielu truuduse haavamine või abielu rikkumine kuulub raskemate pattude hulka.

412. Mis peavad need tähele panema, kes abiellu tahavad astuda?
Kes abiellu mõtlevad astuda, peavad
1.ennast mitte kergemeelselt kihlama;
2.vabad olema abielu takistustest;
3.ennast hoidma pruudipõlve patu läbi roojastamast;
4.laulatuse eel vääriliselt pihtima ja Armulaual käima.
Kihlus on kergemeelne, kui isiku valimise juures mitte mõistus, vaid ainult meeleline lugupidamine otsustamisele tuleb. Kes mõistlikult talitada tahab, peab iseäranis selle peale vaatama, et teine hea katoliiklane ja vooruslik oleks; sest mitte raha või ilu, vaid usk ja voorus teevad abielu õnnelikuks.
Ilus eeskuju kihlatuile on noor Tobias ja tema pruut Saara. „Meie oleme pühakute lapsed", ütles Tobias oma pruudile, ja ei tohi mitte nii kokku tulla kui paganad, kes Jumalat ei tunne." (Tob. 8,5)

413. Kas see on patt maksvat kihlust mitte pidada?
Maksvat kihlust mitte pidada on suur patt; olgu see siis, kui seaduslik põhjus abielutõotusest vabastab.

414. Missuguseid abielu takistusi on olemas?
On olemas kahesugused abielu takistused:
1. niisugused, mis abielu lepingu tegemise l u b a m a t u k s teevad;
2. niisugused, mis abielu lepingu m i t t e m a k s v a k s teevad.
1. Lubamatuks teevad abielu lepingu tegemise näiteks lihtne kasinuse tõotamine, tõotus kloostrisse minna või preestriks hakata, usutunnistuse vahe (sega-abielu).
2. Mittemaksvaks teevad abielu näit. veresugulus kolmanda kraadini, sugulus abielu läbi teise kraadini, Ristimise puudumine ühe poole juures.

415. Missugune on keelatud aeg?
Keelatud aeg on aeg esimesest Kristuse tulemise pühast kuni jõuludeni, ühes arvatud ja tuhkapäevast kuni ülestõusmise pühapäevani, ühes arvatud. (Advent ja paastuaeg.)
Selle aja jooksul ei tohi p i d u l i k laulatus sündida.

416. Mis on sega-abielu?
Sega-abielu on abielu katoliku usku ja mitte katoliku usku kristlase vahel.

417. Mis tuleb sega-abielude kohta tähele panna?
Kirik keelab sega-abielude sõlmimise valjult. Sellest keelust vabastab ta ainult, kui tähtsad põhjused seda tarvilikuks teevad ja kõigi laste kasvatamine katoliku usus enne kindlustatud on; isegi siis ei luba Kirik seda heameelega.
Abielu sõlmimine tohib ainult katoliku vaimuliku ees toimuda. Kes abielu mitte katoliku usu teenri ees sõlmib või oma lapsi eksiusus kasvatada laseb, langeb kirikuvande alla. - Vanemad, kes segaabielu oma lastele lubavad, tähelepanemata Kiriku poolt kindlaksmääratud tingimusi, patustavad raskesti ja tõmbavad eneste peale raske vastutuse Jumala juures.

418. Miks keelab Kirik sega-abielusid?
Kirik keelab sega-abielusid,
1.sest et sealjuures abielu-rahvas kõige tähtsamas asjas, nimelt usus, ühel meelel ei ole;
2.sest et katoliku usust abikaas suures hädaohus on oma usku kaotada või selle vastu ükskõikseks jääda;
3.sest et harilikult raske, ja tihti isegi võimatu on lapsi katoliku usus kasvatada;
4.sest et teiseusulised arvavad, et võib abielu jälle lahutada ja teise isikuga abielluda.
Ka elukogemus õpetab, et sega-abieludel kõige kurvemad tagajärjed on. Kestev rahutus ja abielu lahutus on sega-abielude juures palju sagedasem kui puht-katoliiklike abielude juures. Lapsed ei saa mitte harvasti, hoolimata lubadusest, eksiusus kasvatatud.

Kasutamine. Seisusevalimise juures pea esiteks Jumalat ja oma hingeõndsust silmas. Usud sa peale täielikku järelemõtlemist ennast abielu-seisusesse kutsutud olevat, siis valmista ennast selleks ette palve ja heade tegude läbi, iseäranis väärilise üldpihi läbi, ja ära tee nii nagu mõned, kes pattude ja ebavooruste läbi juba ennem Jumala needmise oma peale tõmbavad.

419. Mis sünnib kiriklike pühitsemiste läbi?
Kiriklike pühitsemiste läbi õnnistatakse isikud ja asjad jumalateenistuse jaoks ja usklike vagaks tarvitamiseks.
Niisugused pühitsemised on: neli alamat preestrikandidaatide õnnistamist; jumalakodade, altarite, kirikukellade, surnuaedade, vee, risti, roosikroonide ja medaljonide jne, pühitsemised.

420. Mis sünnib kiriklike õnnistamiste läbi?
Kiriklike õnnistamiste läbi palutakse Jumala õnnistust isikute ja asjade peale.
Sinna kuuluvad: õnnistamine pühima Sakramendiga, haige õnnistamine, põldude, puuvilja jne. õnnistamine. Nõnda õnnistas Kristus ise leibu ja kalu. (Luuk. 9,16)
Pühitsemiste ja õnnistamistega on seotud tihti ka manamised, et kurje vaime välja ajada või eemale peletada.
Pühitsemised, õnnistamised ja vannutamised nagu ka pühitsetud asju nimetatakse „sakramentaalideks", sest et neil sarnasus Sakramentidega on. Nad ei anna aga mitte pühakstegevat armu
vaid ainult aitavat armu nagu ka ajalikku kaitset ja õnnistust. See vägi on neil Kiriku palve läbi, mis Jumala juures palju võib.

421. Missugust märki tarvitab Kirik harilikult, kui ta pühitseb või õnnistab?
Kui Kirik pühitseb või õnnistab, tarvitab ta harilikult püha ristimärki.
Pühal ristimärgil on suur vägi kurja vaenlast ära ajada ja taeva õnnistust meie peale tõmmata. Sellepärast peame meie ka tihti ristimärki tegema, eriti tõusmisel ja magamaminekul, enne ja pärast palvet, enne tähtsaid toimetusi, kiusatustes ja hädaohtudes.

422. Kuidas peame pühitsetud asju tarvitama?
Meie peame pühitsetud asju vaga meelega tarvitama; mida enam vaga meelega neid tarvitatakse, seda enam õnnistust nad toovad.

Kasutamine. Pühitsetud asjadesse, mida kristlane tarvitab kuulub kõigepealt pühitsetud vesi. Ta võtab seda, nii hästi kodus, kui ka Kirikus ja palub Jumalat sealjuures, Kristuse vere läbi ikka enam puhastatud ja kõigis hädaohtudes kaitstud saada.