Rubriik: Katekismus

Usutunnistuse peatükidSissejuhatus

1. Milleks oleme maa peal?
Meie oleme maa peal, et meie Jumala tahtmist teeme ja selle läbi taeva saame.
Taeva saada, Jumala meie Isa juure, see on meie ainuke eesmärk. Seda tähendas ka Õnnistegija, kui ta Martale ütles: „Üht on ainult tarvis" (Luuk. 10,42), ja jüngritele: „Mis kasu toob inimesele, kui ta terve maailma võidaks, aga oma hingele kahju teeks?" (Matt. 16,26).

2. Mis tahab Jumal meilt?
Jumal tahab, et meie: 1) usume, 2) käsud peame, 3) pühi Sakramente tarvitame ja palume.
Usu läbi peame oma eesmärgi ära tundma, käskude pidamise läbi peame seda teed käima, pühade Sakramentide ja palve läbi peame Jumalalt tarvilikku jõudu saama, et taevateed käia võiksime.

3. Millest kõneleb siis katekismus?
Katekismus kõneleb: 1) usust, 2) käskudest, 3) pühadest Sakramentidest ja palvest.

4. Mis peame meie uskuma?
Meie peame kõik uskuma, mis Jumal ilmutanud on.
„Mitmel korral ja mitmel viisil on Jumal vanematele Prohvetite läbi kõnelenud; viimaks on tema neil päevil meile kõnelenud Poja läbi" (Hebr. 1,1)

5. Kuidas peame jumalikke avaldusi uskuma?
Jumalikke avaldusi peame kindlasti uskuma ilma vähemagi kahtluseta.

6. Mispärast peame jumalikke avaldusi kindlasti uskuma?
Sellepärast et Jumal ei saa eksida, ega valetada.

7. Kes õpetab meile, mis Jumal on ilmutanud?
Mis Jumal on ilmutanud, õpetab meile katoliku Kirik.
Katoliku Kirik õpetab meid oma eestseisjate, paavsti, piiskoppide ja nende abiliste, preestrite läbi. Nende kohta käivad Kristuse sõnad: „Minge välja ja õpetage kõiki rahvaid." (Matt. 28,19).

8. Kust omab katoliku Kirik jumalikke avaldusi?
Katoliku Kirik omab jumalikke avaldusi Pühast Kirjast ja suusõnalisest edasiandmisest. (Traditsioon.)

9. Kelle poolt on Püha Kiri kirjutatud?
Püha Kiri on kirjutatud meestelt, kellele Püha Vaim kõik sisse on andnud, mis nad pidid kirjutama.

10. Kuidas jagatakse Püha Kiri?
Püha Kiri jagatakse Uue ja Vana Testamendi raamatuteks.

11. Missuguseid ilmutusi sisaldab Vana Testament?
Vana Testament sisaldab neid ilmutusi, mis Jumal Patriarhide ja Prohvetite läbi on andnud.

12. Missuguseid ilmutusi sisaldab Uus Testament?
Uus Testament sisaldab neid ilmutusi, mis Jumal Jeesuse Kristuse ja Apostlite läbi on andnud.
Igaüks võib Püha Kirja lugeda. Ümberpanek, mida tarvitatakse, peab seletustega varustatud ja Kiriku poolt heakskiidetud olema.

13. Missuguseid õpetusi nimetatakse suusõnaliseks edasiandmiseks?
Suusõnaliseks edasiandmisteks nimetatakse neid õpetusi, mis apostlite poolt ainult suusõnaliselt jutlustati ja kirikus põlvest põlve edasi anti.
Suusõnalist edasiandmist nimetatakse ka kirjutamatuks Jumala sõnaks. Ta on nii sama Jumala poolt avaldatud kui Püha Kiri. Sellepärast manitseb juba püha Paulus esimesi kristlasi: „Vennad, olge kindlad ja hoidke kõvasti õpetusest kinni, mida teie saanud olete, olgu see läbi suusõnalise kõne või meie poolt kirjutatud kirja läbi." (2. Tess. 2,14).
Püha Kiri üksi ei rahulda, et meid õpetada, mis meie uskuma peame; sest
1.temas ei ole kõik, mis Jumal ilmutanud on;
2.ilma suusõnalise edasiandmiseta ei teakski meie, missugused raamatud Püha Kirja kuuluksid;
3.Pühas Kirjas leidub tumedaid kohti, mida ainult katoliku Kirik usaldavalt seletada võib.

14. Mille läbi hoitakse Püha Kiri ja suusõnaline edasiandmine ikka võltsimata?
Püha Kiri ja suusõnaline edasiandmine hoitakse ikka võltsimata Püha Vaimu abil, kelle Kristus oma Kirikule on tõotanud

15. Mis ütleb Kristus sellest, kes ei usu?
Kristus ütleb: „Kes ei usu, mõistetakse hukka." (Mark. 16,16)
Teises kohas tema ütleb: „Kes ei usu, see on juba hukka mõistetud" (Joh. 3,18). Ja püha Paulus ütleb: „Usuta on võimatu Jumalale meelepärast olla" (Hebr. 11,6).

16. On see ükskõik, mis meie usume?
See ei ole mitte ükskõik, mis meie usume; meie peame õiget usku omama, mida katoliku Kirik on Kristuselt saanud ja ikka võltsimatult on alal hoidnud.
Valeusk, mida keegi eksiõpetaja on välja mõtelnud ehk mida keegi iseenesele valmistas, ei kõlba. Kui Kristus ütles: „Kes ei usu, see on juba hukka mõistetud," siis rääkis ta o m a s t õpetusest: s e d a pidid Apostlid kuulutama ja kõik rahvad vastu võtma.

Kasutamine. Täna Jumalat õige usu kingituse eest; sest usk on Jumala and. (Efes. 2,8.) - Häda neile, kes usu kaotavad; nende üle on juba otsustatud! Hoia siis kõigest, mis sinu usku hävitada võiks, iseäranis halbade raamatute ja lehtede lugemisest, ning uskumatute ja ebakõlbeliste inimeste seltsist.

17. Missuguses palves on õpetused usust lühidalt sees?
Õpetused usust sisalduvad lühidalt apostellikus usutunnistuses. (12 peatükki.)

l8. Mis on Jumal?
Jumal on lõpmatu täiuslik vaim, taeva ja maa Issand, kellelt kõik hea tuleb.

19. Miks nimetame Jumalat v a i m u k s ?
Meie nimetame Jumalat vaimuks, et ta omab mõistust ja vaba tahet, aga mitte keha.

20. Miks nimetame Jumalat l õ p m a t a t ä i u s l i k u k s ?
Meie nimetame Jumalat lõpmata täiuslikuks, sest ei ta kõiki häid omadusi kõrgeimal määral omab.
Jumal on igavene ja muutmatu, igal pool ja kõikteadja, ülitark ja ülivägev, lõpmatult püha ja õiglane, lõpmatult helde ja halastaja, lõpmatult tõeline ja ustav.

21. Miks ütleme: Jumal on i g a v e n e ?
Meie ütleme: Jumal on igavene, sest ta ikka on olnud ja ikka jääb olema.
„Enne veel kui mäed ja maailma loodi ja nende piir, o l e d Sina, oo Jumal, igavikust igavikuni." (Laul 89, 2.)

22. Miks ütleme: Jumal on m u u t m a t u ?
Meie ütleme: Jumal on muutmatu, sest et ta ennast ja oma nõu iialgi ei muuda.
„Jumala juures ei ole vahetuse, ega muutmise varjugi." (Jaak. 1,17)

23. Miks ütleme: Jumal on i g a l p o o l o l e v ?
Jumal on igal pool olev, see tähendab et Jumal on taevas, maa peal ja kõigis paigus; ühtegi paika ei ole, kus Jumal ei oleks.
Püha Paulus õpetab: „Jumal ei ole mitte kaugel kellestki meist: sest temas meie elame, liigume ja oleme." (Ap. 17,27) - Kõnelegem siis kuninga Daavidiga: „Kui ma ka surmavarjude läbi käiksin, siiski ei kardaks ma mingit õnnetust; sest et Sina, Issand, oled minu juures." (Laul 22,4)

24. Miks ütleme: Jumal on k õ i k t e a d j a ?
Meie ütleme: Jumal on kõikteadja, sest et ta kõik teab ja näeb; ta näeb minevikku, olevikku ja tulevikku, isegi meie salajasemaid mõtteid.
Prohvetite läbi on Jumal mõnegi asja aastasajandeid enne ette kuulutanud. - Kristus, Jumala Poeg, kuulutas ette Juudase äraandmist ja Peetruse ärasalgamist. - „Jumala silmad on palju heledamad
kui päike..., nad tungivad läbi sügavamate kuristikkude ja inimeste südame peidetud soppide." (Siir. 23,28)

25. Miks ütleme: Jumal on ü l i t a r k ?
Meie ütleme: Jumal on ülitark, sest et ta kõik kõige paremini seab, et oma püha tahtmist saavutada.
Jumala tark seadmine päästis lapse Moosese, ülendas Joosepi ja kukutas Aamani.
„Kui suured on Sinu teod, oo Jumal - hüüab Daavid - kõik oled Sina tarkusega teinud." (Laul 103,24).
Kui meile mõnikord näib nagu ei oleks Jumal mõndagi hästi seadnud, siis tuleb see meie lühinägelikkusest. Jumal näeb kaugemale. „Jäta Jumala hoolde kõik oma teed ja looda tema peale, siis saab ta kõik hästi tegema." (Laul 36,5).

26. Miks ütleme: Jumal on ü l i v ä g e v ?
Meie ütleme: Jumal on ülivägev, sest et ta kõik võib, mis ta tahab.
Jumala ülivägevus ilmus näiteks maailma loomises, Egiptuse ja kõrbe imetegudes. „Jumalale ei ole ükski asi võimatu." (Luuk. 1,37) „Kui Jumal on meie poolt, kes on meie vastu?" (Room. 8,31)

27. Miks ütleme: Jumal on p ü h a ?
Meie ütleme: Jumal on püha, sest et ta kõike head armastab ja kõike kurja vihkab.
„Püha, püha, püha on Issand, taevavägede Jumal!" nõnda kuulis prohvet Jsaias taevaingleid laulvat. Pühad peame ka meie olema, sest Jumal ise ütleb: „Teie peate pühad olema, sest mina, Issand, teie Jumal olen püha." (Moos. 19,2). - Et Jumal kõike head armastab ja kõike kurja vihkab, seda näeme käskudest, mis ta Siinai mäel andis.

28. Miks ütleme: Jumal on õ i g l a n e ?
Meie ütleme: Jumal on õiglane, sest et ta head tasub ja kurja nuhtleb, nagu keegi seda on teeninud.
Kõlvatu inimsugu hukati veeuputuse läbi, aga Noa päästeti. Soodom ja Gomorra hävitati taeva tulega, Loot jäi puutumata. - Püha Paulus ütleb Jumalast: „Ta tasub igale ühele tema tegude järele." (Room. 2,6) - Täielik tasu ja täielik nuhtlus tulevad alles teises elus. Seda õpetab meile Lunastaja tähendamissõnas rikkast priiskajast ja vaesest Laatsarusest. Siiski juba selles elus pole ükski Jumala vihkaja tõesti õnnelik ja ükski Jumala armastaja tõesti õnnetu. Kui keegi tahab meid sundida kurja tegema, siis mõtleme Kristuse sõna peale: „Ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge tappa ei või; kartke ennem seda, kes ihu ja hingepõrgu hukatusse võib saata." (Matt. 10,28)

29. Miks ütleme: Jumal on h e l d e ?
Meie nimetame Jumalat heldeks, sest et ta on hea oma loodud olevuste vastu, ja neile lõpmata palju head teeb.
„Iga hea and ja iga täielik kingitus tuleb ülevalt." (Jaak. 1,17) - Nii väga on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja ära andis." (Joh. 3,16) - „Kiitke Jumalat sest ta on helde!" (Laul 106) - „Armastage Jumalat, sest Jumal on meid enne armastanud." (l. Joh. 4,19)

30. Miks ütleme: Jumal on h a l a s t a j a ?
Meie ütleme: Jumal on halastaja, sest et ta heameelega annab andeks igale kahetsevale patusele.
„Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, ma ei taha patuse surma, vaid et patune ümberpööraks oma teelt ja elaks." (Hes. 33,11) Sellepärast saatis Jumal prohvet Joonase Niineveesse ja lasi seda patust linna meeleparandusele manitseda. - Ära heida meelt, kui sa ka väga oled pattu teinud, vaid ütle kadunud pojaga: „Ma tahan üles tõusta ja oma isa juure minna." (Luuk. 15,18) Sellepärast, et Jumal oma halastuses tihti kaua viibib nuhtlusega ja patusele, aega annab meeleparanduseks, kutsume teda pikameelseks. - Hoidu seda Jumala pikameelsust kurjasti tarvitamast, Mõtle veeuputuse peale!

31. Miks ütleme: Jumal on t r u u ?
Meie ütleme: Jumal on truu, et ta kõik peab, mis ta lubab ja mis ta ähvardab.
Esivanemaile on Jumal esiteks surma ähvardanud, hiljem Lunastajat tõotanud, ja ta on oma sõna pidanud.
Jeesus ütleb: „Taevas ja maailm kaovad, aga minu sõnad ei kao mitte." (Matt. 24,35)

32. Kuidas on Jumal ennast inimestele avaldanud?
Jumal on ennast inimestele mitmel viisil avaldanud:
1)nähtava maailma läbi;
2)südametunnistuse hääle läbi;
2)iseäranis jumaliku ilmutuse läbi.
1. Ükski maja ei teki iseenesest. Veel vähem võib suur maailma hoone oma imelises sisseseades iseenesest tekkinud olla. Üks ülivägev ja ülitark Looja peab selle loonud olema. Sellepärast ütleb Püha Kiri „Taevad jutustavad Jumala au, ja taeva laotus kuulutab tema käte tööd." (Laul 18,2.) „Küsi loomi, nad õpetavad sind, taevalinnud, nad näitavad seda sulle; kõnele maailmaga, ta vastab seda sulle; seda jutustavad sulle mere kalad. Kes seda ei tea mitte, et kõik seda Jumala käsi teinud on." (Job. 12,7-9)
Ainult rumal ütleb oma südames: „Jumalat ei olegi." (Laul 131)
2. Iga inimese südames on salahääl, mis meile ütleb mis on hea ja mis halb. Teeme meie head, siis kiidab ta meid; teeme meie kurja, siis laidab ta meid. Meie nimetame seda südametunnistuseks (sisetundeks). Meie pole ise enesele südametunnistust andnud, ja ei või teda ka täiesti maha suruda. Kust ta on? Ta on Jumalast, kes meile oma püha seaduse südamesse on kirjutanud. Sellepärast ütleb püha Paulus: „Paganad näitavad, et seadus nende südamesse kirjutatud on; sest nende sisetunne annab neile sellest tunnistust." (Room. 2,15)
3. Ilmutuse läbi on Jumal enesest meile andnud kõige täielikuma tundmise. Sellepärast ütleb p. Johannes: „Jumalat keegi pole iialgi näinud: ainusündinud Poeg, kes Isa süles on, see on seda meile kuulutanud." (Joh. 1, 18.) Ilmutuste tõde on Jumal meile kinnitanud loendamatute imetegude läbi.

Kasutamine. „Kõigil päevil oma elus olgu Jumal sinu silmade ees; ja hoia ennast iialgi ühe patuga nõu olema." (Tob. 4,6) Armasta Jumalat ja kingi talle oma süda! Ta tahab teda omandada, et teda õndsaks teha, Sellepärast ütleb ta: „Mu poeg, anna mulle oma süda." ( Tark. Sõn. 23,26)

33. Kas on rohkem kui üks Jumal?
Ei; on ainult üks Jumal.
Ta on ise seda pühalikult kinnitanud: „Mina olen Jumal, ja muidu poleks Jumalat, ja keegi pole minu sarnane." (Is. 46,9)

34. Mitu isikut on Jumalas?
Jumalas on kolm isikut: Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Jeesuse ristimise juures Jordanis avaldusid kõik kolm jumalikku isikut ühel ajal. - Kuidas neid nimetatakse, ütlevad Kristuse sõnad: „Õpetage kõiki rahvaid ja ristige neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel." (Matt. 21,10)

35. Kas igaüks neist isikuist on tõeline Jumal?
Jah! Isa on tõeline Jumal, Poeg on tõeline Jumal, Püha Vaim on tõeline Jumal. Siiski on need kolm Isikut ainult üks Jumal.

36. Mispärast on need kolm Isikut ainult üks Jumal?
Need kolm Isikut on ainult üks Jumal, et kõigil kolmel üks ühine jumalik loomus on.
Et need kolm jumalikku Isikut üht ja sama loomust omavad, sellepärast on neil ka just samad omadused: Nad on ühtmoodi igavesed, ühtmoodi vägevad ja targad, ühtmoodi helded jne.

37. Kuidas nimetame neid kolme jumalikku Isikut koos?
Neid kolme jumalikke Isikut koos nimetame k õ i g e p ü h a m a k s K o l m a i n s u s e k s.
Püha Kolmainsus on suur saladus; meie peame seda uskuma, aga ei või sellest mitte aru saada. Ometigi on ju nähtavate asjade seas palju, mida meie mõista ei või, ja mida siiski peame tunnistama; näiteks imelik elu taimedes ja loomades. - Siin peame prohvetiga hüüdma: „Suur oled Sa, oo Jumal, ja kättesaamatu meie mõtteile!" (Jer. 32,10)

38. Mis on need kolm Isikut meile head teinud?
Jumal Isa on meid loonud, Jumal Poeg on meid lunastanud, Jumal Püha Vaim on meid pühitsenud!
Sellepärast nimetatakse Isa Loojaks, Poega Lunastajaks ja Püha Vaimu Pühitsejaks. Siiski olid loomise, lunastuse ja pühitsemise juures kõik kolm jumalikku Isikut ühiselt tegevad.

Kasutamine. Ütle alati austusega ja alandusega ilusat kiidusalmi: „Au olgu Isale ja Pojale ja Püha Vaimule. Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen."
Ütle ka püha ristimärgi sõnu iga kord hardusega, sest selle läbi tunnistad sa oma usku kõige pühamasse Kolmainsusse. - Kõige pühama Kolmainsuse püha on pühapäeval pärast nelipühi.

39. Miks nimetame Jumalat „taeva ja maa Loojaks"?
Meie nimetame Jumalat taeva ja maa Loojaks, sest et ta on terve maailma loonud, s.t. mitte millestki esile toonud.
Makkabei ema ütles oma noorimale pojale: „Palun, poeg, vaata taeva poole ja maa peale ja kõigi peale mis nendes on, ja tea, et Jumal neid ja inimsoo mittemillestki on teinud." (2. Makk. 7,28)

40. Milleks on Jumal maailma loonud?
Jumal on maailma loonud oma auks ja meie kasuks.
Maailma peab Jumala kõikvägevust, tarkust ja heldust ja teisi jumalikke omadusi avaldama, ja selle läbi inglid ja inimesed Jumala kiituseks üles kutsuma. Niiviisi tekitab maailm Jumala au.
Meie peame looduse olevusi nii tarvitama, et nad meile abiks oleksid Jumala teenimises ja taeva kättesaamiseks.

41. Mis teeb Jumal veel ikka maailmale?
Jumal hoolitseb kõigi oma loodus-olevuste eest ja korraldab kõik asjad kõige suurema tarkusega ja heldusega.
Kristus ütleb: „Kas ei osteta kahte varblast krossi eest? Ja siiski ei lange ükski neist maha teie Isa teadmata ja tahtmata." (Matt. 10,29)

42. Kelle eest hoolitseb Jumal iseäralise armastusega?
Jumal hoolitseb iseäralise armastusega, meie, - inimeste, - oma laste eest.
„Isegi kõik teie juuksekarvad on loetud" ütleb Õnnistegija. (Matt. 10,30)
Sellepärast manitseb ta ka: „Ärge olge mures oma elu eest, mis teie sööma peate, ega oma ihu eest, mis teie selga panema peate!... Vaadake linnukesi taeva all! Nemad ei külva ega lõika, nad ei korja küünidesse, aga teie taevane Isa toidab neid. Kas teie pole mitte palju rohkem kui nemad?... Otsige siis kõige esiteks Jumala riiki ja tema õigust, ja kõike seda antakse teile juure." (Matt. 6,25)

43. Kui Jumal kõigi loodusolevuste eest hoolitseb, mispärast on siis nii palju kannatusi?
Sellepärast on nii palju kannatusi:
1)et patune inimene ennast parandaks ja igavesti hukka ei läheks;
2)et õiglane juhust saaks, suuremat tasu taevas ära teenida.
1. Kui Joosepi vennad hädasse sattusid, ütlesid nemad: „Meie oleme ära teeninud, mis meie kannatame; sest oleme oma venna vastu patustanud." (1. Moos. 42,21)
2. Jeesus ütles oma jüngritele: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid sõimavad ja tagakiusavad ja õiguseta kõik paha teie vastu räägivad minu pärast. Rõõmustage siis ja hõisake: sest teie palk on suur taevas." (Matt. 5,11)
44. Kui Jumal kõik asjad maailmas korraldab, kas ta tahab siis kurjagi?
Jumal ei taha kurja; tema laseb aga sel sündida, sest et ta inimesele vaba tahtmise on andnud ja et tema kurjagi heaks oskab juhtida.
Kuidas Jumal oskab paha heaks juhtida, seda näeme selgesti Egiptuse Joosepi loost. - „Neil tuleb kõik heaks, kes Jumalat armastavad." (Room. 8,28)

Kasutamine. Olgu sul ikka lapselik usaldus Jumala ettenägemisesse, ja ära nurise iialgi tema vastu; Jumal tahab ikka head sinule, kuigi ta sulle kannatusi saadab; ta teab kõige paremini mis sulle heaks ja eduks tuleb. - „Keda Issand armastab, seda nuhtleb ta." (Hebr. 12,6)

45. Mis on Jumal peale nähtava maailma loonud?
Peale nähtava maailma on Jumal ka paljud nägematud vaimud loonud, keda meie ingliteks nimetame.
Inglid on puhtad vaimud; neil on mõistus ja vaba tahe, aga mitte keha. Meie hing on ka vaim, aga ta on kehaga seotud.

46. Missugused olid inglid, kui Jumal nad loonud oli?
Inglid olid kõik head ja õnnelikud ja toredate andidega varustatud.
Inglitel oli kõrge teadus ja suur võim. Need olid l o o m u l i k u d annid. Peale selle omasid nad pühakstegevat armu ja sellega seotud voorusi. Need olid ü l e l o o m u l i k u d annid.
Üleloomulikeks nimetatakse neid Jumala ande, mis ülendavad igasuguse loodusolevuse võimet; nii et iialgi loodud olevus neid iseenesest ei omanda ega oma võimuga kätte ei saa. Niisugune on taeva õndsus, iseäranis Jumala nägemine ja kõik, mis selleks aitab.

47. Kas kõik inglid jäid headeks ja õnnelikeks?
Suurem osa inglitest jäid headeks, ja neile tasuti taevaliku õndsusega; paljud inglid aga patustasid ja nad visati põrgu.
Headest inglitest ütleb Lunastaja: „Nad näevad ikka minu Isa palet, kes taevas on." (Matt. 18,10)
Langenud inglitest selle vastu on kirjutatud: „Jumal patustele inglitele armu ei andnud, aga jättis neid hukatusse ja andis neid piina kätte." (2. Peet. 2,4)
Langenud ingleid nimetatakse pahadeks vaimudeks või kuraditeks. Nende pea on Lutsiver ehk saatan.

48. Kuidas on head inglid meie vastu?
Head inglid on täis armastust meie vastu; sellepärast kaitsevad nad meid ihu ja hinge poolest, paluvad meie eest ja manitsevad meid hea poole.
Head inglid hoidsid Looti tema omastega hukkumise eest, kaitsesid noort Tobiast reisi peal, vabastasid Peetruse vangist. „Jumal on käskinud oma inglid sinu kohta, et nad sind hoiavad kõigil sinu teedel." (Laul 90,11) Omas suures helduses on Jumal igale ühele inimesele iseäralise kaitseingli andnud, Sellepärast ütleb Lunastaja laste kohta: „Nende inglid vaatavad vahetpidamata minu taevase Isa palet." (Matt. 18,10)

49. Kuidas peame meie oma püha kaitseingli vastu olema?
Meie peame vagalt oma püha kaitseinglit paluma, ja tema nõuandele hea meelega järgnema.

50. Kuidas on kurjad vaimud meie vastu?
Kurjad vaimud on täis vihkamist ja kadedust meie vastu; sellepärast tahavad nad meie ihu ja hingele kahju teha ja meid igavesse hukatusse saata.
Selles on näited: Eva, Job, Juudas, kurja võimuses olijad, Püha Peetrus hoiatab meid: „Teie vaenlane kurat käib ümber nagu möirgaja lõvi ja otsib keda neelata." (1. Peet. 5,9)

51. Mis peame tegema, et kurjad vaimud meile kahju ei võiks teha?
Meie peame valvama ja paluma ja kiusatustele kindlasti vastu panema.

Kasutamine. Kuidas meie peame kuradile vastu panema, sellest on meile Lunastaja kõrbes näite andnud. Nagu tol ajal Lunastajat, nii katsub nüüd saatan ka meid kõiksugu vale põhjuste läbi petta ja kurjale meelitada. Meie aga peame temale selget Jumala sõna vastu panema ja teda meist ära tõrjuma. Selles mõttes kirjutab püha Paulus: „Haarake usu kilp, millega võite kõiki kurja vaimu tuliseid nooli ära kustutada." (Efes. 6,16)

52. Kes olid esimesed inimesed, keda Jumal lõi?
Esimesed inimesed olid Aadam ja Eva.

53. Kuidas lõi Jumal Aadama?
Jumal tegi mullast keha ja puhus temale surematu hinge sisse.
Kohe peale seda lasi Jumal sügava une üle Aadama tulla, võttis tema külje kondi ja tegi sellest Eva keha.

54. Kellele oli inimene sarnane, kui Jumal ta loonud oli?
Inimene oli Jumala sarnane, Jumala nägu.
Kui Jumal inimese lõi ütles ta: „Tehkem inimene meie kuju järele." (Moos. 1,26)

55. Kuidas oli inimene Jumala nägu?
Inimene oli kahel viisil Jumala nägu:
1.temal oli suremata vaim, mõistuse ja vaba tahtega (loomulik Jumala nägu);
2.tema omas pühakstegevat armu ja oli selle läbi püha ja õiglane (üleloomulik Jumala nägu).
Pühakstegev arm oli väärtuslikum kingitus, mis Jumal esimestele inimestele andis; sest selle läbi olid nad ühtlasi Jumala lapsed ja taeva pärijad.
Nii kui Aadam, nii koosneb iga inimene ihust ja hingest. Keha on mullast valmistatud, hing on surematu vaim. Sellepärast on iga inimene Jumala loomuliku nägu. Aga iga inimene ei ole mitte üleloomuliku Jumala nägu; sest igaüks ei oma pühakstegevat armu.
Et kõik inimesed loomise läbi on saanud Jumalalt loomuliku elu, võivad kõik ebatäielikus mõttes Jumala lasteks nimetatud saada. Jumala lapsed aga õiges mõttes on need, kes pühakstegeva armu läbi Jumalalt üleloomuliku elu saanud on. Ainult nende kohta ütleb Püha Kiri, et nemad „Jumalast sündinud on." (Joh. 1,13)

56. Missugused teised annid olid esimestel inimestel pühakstegeva armuga seotud?
Esimestel inimestel oli ka suur mõistus ja nad olid vabad kurjast himust; nad elasid õnnelikult paradiisis, neil ei olnud kannatusi ja nad ei pidanud surema.
Jumala nõu järele pidid kõik need armukingitused, kui üks pärandatav varandus Aadamalt kõigi tema järeltulijatele üle minema, kui Aadam oleks Jumala käsku pidanud.

57. Missuguse käsu andis Jumal esivanemaile?
Jumal kõneles nende vastu: „Kõigist aia puudest võite süüa: ainult ühest puust keset aeda ei tohi teie süüa: kui teie sellest sööte, peate surema."

58. Mis tegid aga esivanemad?
Esivanemad astusid Jumala käsust üle ja tegid sellega suure patu.

59. Missugused olid patu halvad tagajärjed esivanematel?
Esivanemad kaotasid pühakstegeva armu ja kõik annid, mis sellega seotud olid.
1.Nad ei olnud enam Jumala lapsed ja ei võinud nii taeva tulla.
2.Nende mõistus sai pimestatud, nende tahtmine nõrgendatud ja kurja poole kalduvaks.
3.Nad said paradiisist välja aetud, nad pidid palju kannatama ja lõpuks surema.

60. Missuguse õnnetuse on Aadama patt kõikide inimeste üle toonud?
Kõik inimesed pärivad Aadamalt patu ja tema halvad tagajärjed.
Sellepärast tulevad nüüd kõik inimesed maailma pärispatuga s.t. ilma pühakstegeva armuta, mis meie Jumala korralduse järele omama peame, et temale meelepärast olla. Seda õpetab Püha Paulus sõnadega: „Ühe inimese läbi on patt maailma tulnud ja patu läbi surm, ja nii on surm kõigi inimeste peale tulnud, sest et kõik tema sees patustanud on." (Room. 5,12)
Pärispatu halbade tagajärgede kohta ütleb Püha Kiri: „Mis meil on silmade ees, seda leiame vaevaga." (Tark. 9,16) - „Inimese südame meel ja mõtted on kurjale pööratud noorest põlvest peale." (1. Moos. 8,21) - „Palju viletsusi lasub kõigi inimeste peal ja raske ike on Aadama laste peal nende sündimise päevast kuni nende matmisepäevani." (Siir. 40,1)

61. Kes on pärispatust vabaks jäänud?
Pärispatust on vabaks jäänud ainult kõige õndsam Neitsi Maarja.
Seda püha Neitsi Maarja eelistust pühitseme 8. detsembril: püha Neitsi Maarja ilma patuta saamine.

62. Kuidas oleks inimestel läinud kui Jumal nende peale halastanud ei oleks?
Kui Jumal inimeste peale halastanud ei oleks, siis ei oleks keegi taeva saanud.

63. Kuidas halastas Jumal inimeste peale?
Jumal lubas inimestele kohe peale patulangemist ühe Lunastaja, kes neid patust jälle vabastama ja neile pühakstegeva armu tagasi andma pidi.
„Viha tahan mina sinu ja naise vahele panna, sinu seemne ja tema seemne vahele; tema saab sul pea purustama ja sina luurad tema kanda." (1. Moos. 3,15)
Inimeste ettevalmistamiseks Päästjale valis Jumal Iisraeli rahva välja ja juhatas teda eeskujude ja prohvetite ettekuulutuste läbi. Niisugused eeskujud olid näiteks: Melkisedek, Iisak, paasatall, vaskmadu, manna, Joonas. - Prohvetite ettekuulutuste kohta vaata küs. 74. - Ka paganaile on Jumal ennast avaldanud: südametunnistuse hääle läbi, mitmesuguste loomulike heategude läbi, iseäraliku karistuste läbi, harukordsete meeste saatmise läbi, iseäranis aga israeliitide läbi, keda tema nende püha raamatutega paganate vahele puistas.

64. Kui palju aega läks mööda kuni tõotatud Lunastaja tuli?
Kuni tõotatud Lunastaja tuli, läks veel aastatuhandeid mööda.
Inimesed pidid esiteks ära tundma, missugusesse viletsusse nad sattusid patu läbi, ja et ainult Jumal võis neid päästa. Nii sündis ka. Lõpuks hüüdsid paljud täis palavat igatsust Päästja järele: „Tilkuge taevad ülevalt õiglast! Pilved tehke teda voolavaks! Maa tehku ennast lahti ja kasvatagu Õnnistegijat!" (Is. 45,8) - Advent, Kristuse tulemise aeg.

Kasutamine. Ära unusta iialgi, et sa Jumala laps ja tema nägu oled. Vihka pattu, mis kõik häda maailma toonud on. „Patt teeb rahvad viletsaks." (Õpet. Sõn. 14,34). Täna Jumalat, et ta langenud inimsugu enesest igaveseks ära tõuganud ei ole, nagu ta tegi langenud inglitega. Mõtle nende paljude paganate peale, kes ka nüüd ei tunne oma Lunastajat. Palu nende vaeste eest, palu nende pööramise eest ja mäleta kui õnnelik sa oled, tundes oma Lunastajat.

65. Kes on Lunastaja, keda Jumal saatnud on?
Lunastaja on Jumala ainusündinud Poeg, kes meie pärast inimeseks on saanud.
Juba prohvet Isaias oli öelnud: „Jumal ise saab tulema ja teid päästma." (Is. 35,4)

66. Mis tähendab: Jumala Poeg on inimeseks saanud?
See tähendab: teine jumalik isik on omale inimliku keha ja hinge võtnud.
Selle suure inimesekssaamise saladuse peale peame mõtlema kui meie palume: „Sõna on lihaks saanud ja meie seas elanud." (Joh. 1,14.)

67. Mis nimed on Jumala inimeseks saanud Pojal?
Tal on kaks nime: Jeesus, s.t. Lunastaja, ja Kristus, s.t. võitud.
Ingel ütles Joosepile: „Sa pead temale Jeesuse nimeks panema; sest ta saab oma rahva päästma tema pattudest." (Matt. 1,21) Jeesuse nimi on ülivägev nimi. Hüüa teda sageli ja härdasti, iseäranis kiusatuses.
Põhjus, mispärast nimetatakse Jeesust ka Kristuseks või salvituks on see: Vanas Seaduses nimetati prohveteid, suuri preestreid ja kuningaid „Issanda salvituteks", Jeesus on aga meie kõrgeim prohvet, preester ja kuningas. Prohvetina õpetab ta meid, suure preestrina ohverdab ta ennast meie eest, kuningana valitseb ta taevas ja maa peal.

68. Mis on nüüd Kristus, Jumal või inimene?
Jeesus on Jumal ja inimene ühtlasi; Jumal on ta igavikust, inimeseks on ta saanud ajas.
Et Jeesus Kristus Jumal ja inimene ühtlasi on, nimetatakse teda ka „Jumalinimeseks".

69. Kes on Jeesuse ema?
Jeesuse ema on üliõnnis Neitsi Maarja.
Et Jeesus Jumal on, siis nimetatakse Maarjat õigusega „Jumala ema". Teda saab üliõndsaks Neitsiks hüütud, sest et ta alati puhtamaiks Neitsiks jäänud on ja nüüd taevas suurimat õndsust maitseb.

70. Kellelt on Maarja oma jumaliku lapse vastu võtnud?
Maarja on oma jumaliku lapse vastu võtnud Pühalt Vaimult.
Issanda ingel ütles Maarjale: „Püha Vaim saab sinu üle tulema ja Kõigevägevama võim saab sind varjama; sellepärast saab ka see Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks kutsutud." (Luuk. 1,35) (Issanda ingel.)

71. Kes oli püha Joosep?
Püha Joosep oli Jeesuse kasuisa.
„Jeesus sai Joosepi Pojaks peetud." (Luuk. 3,23) Püha Joosep on katoliku Kiriku kaitsepatroon. - Jeesust, Maarjat ja Joosepit nimetakse „Pühaks Perekonnaks."

72. Milleks on Jumal Poeg inimeseks saanud?
Jumal Poeg on inimeseks saanud, et meile esiteks oma eeskuju läbi teed taeva näidata ja siis meile oma kannatamise ja surmaga taeva avada.

Jeesus sündis Betlemma linnas ühes tallis. Ta tahtis oma maailma tulemise läbi õpetada, et armastus vaesusele, alandusele ja kannatusele õige tee taeva on. (Jõulupühad, 25. dets.).
Kohe pärast sündimist ilmutas ta karjastele inglite läbi ja tarkadele Hommikumaal tähe läbi. (Kolmekuninga püha, 6. jaan.).
Neljakümnendal päeval peale sündimist seati Jeesus templis ette.
Varsti peale seda pidi ta Egiptusesse põgenema, sest et kuningas Heroodes tahtis teda ära tappa. Peale tagasitulemist Egiptusest elas ta kuni kolmekümne aastaseni vaikselt ja tundmatult Naatsaretis ja alistus oma vanemaile. Selle läbi tahtis ta meid õpetada kui tähtis on sõnakuulelikkus.
Kui Jeesus kaheteist aastane oli, läks ta Maarja ja Joosepiga paasapühaks Jeruusalemma; seal jäi ta oma taevase isa tahtmise järele kolmeks päevaks templisse, palvetamiseks ja et kirjutundjaile päästja tulekut seletada.
Kui Jeesus kolmekümne aastaseks saanud oli, lasi ta ennast Johannese poolt ristida; siis läks ta kõrbe, kus ta nelikümmend päeva paastus; ja sai ta kuradist kiusatud.
Kui Jeesus kõrbest ära tuli, siis hakkas ta avalikult õpetama ja imetegusid tegema. Jeesus kogus omale jüngrid, kelledest ta kaksteist oma „apostliteks" valis.
Rahvas hoidis väga Jeesuse poole tema ilusa õpetuse ja imetegude pärast. Jeesus laitis ka variseride ja kirjatundjate vigu. Ja selle pärast olid nad tema vastu täis vihkamist ja kadedust ja kiusasid teda taga, kuni nad tema ristisurma saatsid.
73. Mis on Jeesus õpetanud?
Jeesus õpetas missuguseid tõdesid meie peame uskuma, missuguseid käskusid pidama ja vahendid tarvitama peame, et taeva saada.
Oma õpetust nimetas ta „evangeeliumiks", s. o. rõõmusõnumiks. Ja tõesti ta on selle nime vääriline: ta ei ole meile ainult teed taeva näidanud, vaid ka suurimat ajalikku õnnistust toonud.
Jeesuse õpetus on kõige täiuslikum, mis on olemas ja võib olla. Jeesus ei ole mitte ainult jumalasaadik prohvet, vaid tõotatud Lunastaja ja Jumala ainusündinud Poeg.

74. Kust teame, et Jeesus tõesti tõotatud Lunastaja on?
Et Jeesus tõesti tõotatud Lunastaja on, teame meie: et tema kohta on kõik täide läinud, mis prohvetid juba ennem, tõotatud Lunastaja kohta ütelnud on.
Prohvetid on juba ennem ütelnud: Lunastaja sünnib Betlemmas ühest Neitsist Daavidi soost; ta saab suur õpetaja olema ja palju imetegusid tegema; lõpuks peab ta palju kannatama ja ristil surema, siis aga jälle üles tõusma ja taeva minema. See kõik on Jeesusel täpselt täide läinud.

75. Kust teame, et Jeesus Jumala ainusündinud Poeg on?
Et Jeesus Jumala ainusündinud Poeg on, teame meie:
1.tema taevase Isa tunnistusest,
2.tema enese tunnistusest
3.apostlite õpetusest.

76. Missugune on taevase Isa tunnistus?
Ristimise juures Jordanis ja tema äraseletamise juures Tabori mäel ütles taevast üks hääl: „See on minu armas Poeg, kellest minul heameel on." (Matt. 3 ja 17)

77. Mis on Jeesus ise enesest tunnistanud?
Jeesus on ise enesest tunnistanud, et ta Jumala Poeg ja tõeline Jumal, nagu Isa on.
„Mina ja Isa oleme üks," ütles ta (Joh. 10,30) „Kõik, mis Isa teeb, seda teeb ka Poeg samal viisil." (Joh. 5,19) Kui Peetrus Jeesusele ütles: „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg." (Matt. 16,16), ja kui Toomas temale ütles: „Minu Issand ja minu Jumal," (Joh. 20,28), siis tunnistas Jeesus õigeks nende sõnad. Ja kui ta kohtu ees elava Jumala juures vannutati ütlema, kas tema Jumala Poeg olevat, kinnitas ta, et tema Kristus, elava Jumala Poeg on ja Jumala paremal käel istuma ja taeva pilvedele tulema saab. (Matt. 26,64)

78. Mille läbi on Jeesus oma tunnistuse tõde tõendanud?
Jeesus on oma tunnistuse tõde tõendanud
1. oma püha elu läbi,
2. imetegude ja ettekuulutuste läbi.
1. Üks püha mees ei astu petlikult Jumala eest välja; Jeesus aga oli nii püha, et ta oma vaenlastele ütelda võis: „Kes teie seast võib mind üheski patus süüdistada?" (Joh. 8,46) Isegi Pilatus seletas: „Mina ei leia temas ühtki süüd." (Joh. 18,38)
2. Jeesus on lugemata palju imetegusid teinud, s.t. tegusid täide saatnud, mis ainult Jumala võimuga täidesaadetud võivad saada. Ta muutis vee veiniks; viie leivaga söötis ta 5000 inimest; ta vaigistas tormi ja laineid, tegi haigeid terveks, äratas surnuid ellu ja tõusis ise auliselt hauast üles.
Jeesus on ka palju ette kuulutanud, s.t. niisuguseid tulevasi asju ette ütelnud, mis ainult Jumal ette näha võis: Juudase äraandmise, Peetruse ärasalgamise, oma kannatamise ja surma, oma ülestõusmise ja taevaminemise, Jeruusalemma hävinemise ja oma kiriku igavese kestvuse.

79. Mis õpetavad apostlid Jeesusest?
Püha apostel Johannes ütleb Jeesusest selgesti: „See on tõeline Jumal ja igavene elu." (l. Joh. 5,20) Püha Paulus õpetab et „temas terve Jumaluse täius elab" (Kol. 2,9) ja et „kõik Jumala inglid teda ülistama peavad." (Hebr. 2,6). Tema nimetab teda „Jumal kõrgesti kiidetud igavesti." (Room. 9,5)
Ka apostlite õpetus sai Jumalalt imede läbi kinnitatud. Evangeelium ütleb: „Nad läksid välja ja jutlustasid igal pool ja Issand oli nendega ja kinnitas nende sõna sellepeale järgnevate imede läbi." (Mark. 16,20) Ja apostlite lugudes on: „Apostlite läbi juhtus palju märke ja imesid rahva seas." (Ap. 5,12)
Üks niisugune ime oli jalutu terveks tegemine templi väravas.

80. Miks nimetame Jeesust Kristust meie Issandaks?
Meie nimetame Jeesust Kristust meie Issandaks,
1.sest et tema Jumalana meid loonud on;
2.sest et tema Lunastajana oma verega meid välja ostnud on.

Kasutamine. Täna Jumal Poega, et ta armastuses sinu vastu inimeseks saanud on. Hoia kindlalt tema ja tema õpetuse poole; sest ta ütleb:„Mina olen tee ja õigus ja elu. Keegi ei saa ilma minu läbi Isa juure." (Joh. 14,6)

81. Mis on Jeesus peaasjalikult kannatanud?
Jeesus on Õlimäel surmahirmu kannatanud ja verd higistanud; siis piitsutati teda, krooniti okaskrooniga; koormati raske ristiga ja naelutati viimaks risti külge. Kolm tundi rippus ta seal hirmsais valudes, siis nõrgutas ta pead ja suri.
Rooma maavalitseja Pontius Pilatus on Jeesuse ristisurma otsustanud. Ristilöömine sündis Kalvari mäel, Jeruusalemma lähedal.
Kui Jeesus suri, lahkus tema hing tema pühast ihust, Jumalus jäi aga ihuga kui ka hingega ühendusesse.

82. Missugused imed juhtusid Jeesuse surma juures?
Jeesuse suremisel pimenes päike, templi eesriie kärises, maa värises, kaljud lõhkesid, hauad avanesid ja surnud tõusid üles.
Need imed tõendavad, et Jeesus tõesti Jumala Poeg on; ka peamees ja ka tema sõdurid, kes risti juures seisid, tunnistasid seda.

83. Mis sündis peale Jeesuse surma?
Peale Jeesuse surma läbistati tema külg odaga; varsti pandi surnukeha hauda, haud pitseeriti ja sõdurid valvasid seda.
Kõike seda lasi Jeesus sündida, et tema surma ja ülestõusmist seda vähem eitada võidakse.

84. Kas Jeesus oli sunnitud surma kannatama?
Ei; Jeesus on surma vabatahtlikult kannatanud, sõnakuulmisest oma taevase Isa ja armastusest inimeste vastu.
„Tema sai ohverdatud, sest et ta ise seda tahtis." (Is. 53,7) Ta on sõnakuulelikuks jäänud kuni surmani, pealegi ristisurmani." (Fil. 2,8) „Ta on mind armastanud ja ise ennast minu eest ohverdanud." (Gal. 2,20)

85. Miks tahtis Jeesus kannatada ja surra?
Jeesus tahtis kannatada ja surra, et Jumalat meie pattude pärast lepitada ja meid selleläbi päästa.
„Ta on haavatud meie pahategude pärast, pekstud meie kuritööde pärast; . . . tema haavade läbi saime parandatud." (Is. 53,5) Jeesuse vabatahtlik kannatamine ja suremine oli üks ohver, mis ta taevase Isale meie eest tõi. (Ristiohver.)

86. Millest lunastas Jeesus meid oma kannatamise ja surmaga?
Jeesus on meid oma kannatamise ja surmaga patust ja hukatusest lunastanud.
„Jumala Tall, kes maailma patud ära kannab." (Joh. 1,29)

87. Mis on Jeesus meile oma kannatamise ja surma läbi teeninud?
Jeesus on meile oma kannatamise ja surma läbi Jumala armu ja taeva teeninud.

88. Kelle eest on Jeesus surnud?
Jeesus on kõigi inimeste eest surnud. (2. Kol. 5,15)

Kasutamine. Mõtle tihti Jeesuse Kristuse suurele armastusele; armasta kõigest südamest teda, kes sinu eest on surma läinud. Võta ka oma rist oma peale ja järgne Jeesusele.
(Jeesuse-Kristuse-kannatamisepalved on: püha ristitee, viie püha haava ja Õlimäe surmahirmu austamine ja ka püha haua külastamine suurel nädalal. - Ka püha ristimärk ja iseäranis püha Missaohver austavad Kristuse kannatamist.)

89. Mis tähendavad sõnad: „alla läinud surmavalda"?
See tähendab: pärast Jeesuse surma läks tema hing alla eespõrgu, kus surnud õiglaste hinged olid.
Surnud õiglaste hinged olid eespõrgus, sest et taevas patu läbi kinni oli ja alles Lunastaja läbi jälle avatud pidi saama.

90. Mis tegi Jeesus kolmandal päeval pärast surma?
Kolmandal päeval pärast surma ühendas Jeesus oma hinge jälle kehaga ja tõusis auliselt surnuist üles. (Ülestõusmise pühad.)

91. Kust teame, et Jeesus tõesti üles tõusnud on?
Et Jeesus tõesti üles tõusnud on, teame iseäranis Apostlite ja teiste jüngrite tunnistusest.
Jeesuse Apostlid ja teised jüngrid on teda peale tema ülestõusmist tihti näinud, teda puudutanud, temaga rääkinud ja söönud; nemad kuulutasid igal pool tema ülestõusmist; seda tunnistust on nad imede läbi kinnitanud ja selle eest surma läinud.

92. Mis selgub Jeesuse ülestõusmisest?
Jeesuse ülestõusmisest selgub
1.et Jeesus tõesti Jumal on, kuidas ta ise ütelnud on;
2.et ka meie üles tõusma saame, mis ta tõotanud on.
Peale oma ülestõusmist jäi Jeesus nelikümmend päeva maa peale. Sel ajal kõneles ta oma Apostlitega Kiriku sisseseadmise üle, ja jagas neile veel mitmesuguseid volitusi selle jaoks. (Apos. teod 1,3)

Kasutamine. Mõtle mis püha Paulus ütleb: „Nii kui Kristus surnuist üles tõusnud on, nii peame ka meie uues elus käima." (Room. 6,4)

93. Mis tegi Jeesus neljakümnendal päeval pärast oma ülestõusmist?
Neljakümnendal päeval peale ülestõusmist läks Jeesus ihu ja hingega taeva. (Taevaminemise püha.)

94. Mis tähendavad sõnad: „Istub Jumala kõigevägevama Isa paremal käel?"
Need sõnad: „Istub Jumala, kõigevägevama Isa paremal käel," tähendavad: Jeesus võtab ka inimesena Isa väest ja hiilgusest osa.
Kirik lõpetab sellepärast oma palved harilikult sõnadega: Jeesuse Kristuse meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühenduses Jumal igavikust igavikuni. Aamen."

95. Kuidas on Jeesus taevas ikka meie eest tegev?
Jeesus on taevas oma Isa juures meie eestkostja ja valmistab meile seal koha.
Püha Evangelist Johannes ütleb: „Meil on eeskostja Jeesus Kristus, Isa juures." (1. Joh. 2,1) Ja Jeesus on ise ütelnud: „Mina lähen, teile asupaika valmistama." (Joh. 14,2)

Kasutamine. Tõsta tihti silmad ja süda taeva poole. Seal on sinu tõeline kodumaa. Mõtle heameelega suure õnne peale, mis sa seal Õnnistegija juures igavesti maitsema pead, ja ära karda vaeva tema omamiseks. Püha, Paulus kirjutab: „Otsige, mis üleval on, kus Kristus Jumala paremal käel istub." (Kol. 3,1.2)

96. Kas Jeesus on ainult meie Lunastaja?
Jeesus ei ole üksi meie Lunastaja, ta saab ka meie kohtumõistja olema.
„Isa ei mõista kellegi üle kohut, sest et ta terve kohtumõistmise oma Pojale üle andnud on." (Joh. 5,22)
Erilisest ja üldisest kohtust kõnelevad Nr. 136 ja 149-151.

97. Mille läbi saame meie lunastamise armu osaliseks?
Lunastamise armu osaliseks saame meie Püha Vaimu läbi, keda Kristus oma Kirikule tõotanud on.
Viimsel õhtusöömaajal ütles Jeesus oma jüngritele: „Mina tahan oma taevast Isa paluda, et ta teile teise trööstija annab, et ta igavesti teie juure jääks, õiguse vaim." (Joh. 14,16)

98. Kes on Püha Vaim?
Püha Vaim on kolmas jumalik Isik, tõeline Jumal Isa ja Pojaga.
„Mina usun Püha Vaimu sisse, Issandat ja elavakstegijat, kes Isast ja Pojast välja läheb, keda Isa ja Pojaga ühel viisil kõrgeks peetakse ja austatakse, kes prohvetite läbi kõnelenud on."

99. Millal on saadetud Kirikule Püha Vaim?
Püha Vaim on Kirikul Nelipühi ajal saadetud, kui ta tulekeelte kujul Apostlite ja usklikkude üle tuli.

100. Missugust armu läkitab Püha Vaim usklikele?
Püha Vaim astub 1. usklike südametesse ja teeb nad pühadeks ja õiglasteks; 2. ta valgustab, kinnitab ja trööstib neid.
Sellepärast nimetatakse Püha Vaimu ka pühakstegijaks ja trööstijaks.
Prohvet Isaias toob seitse iseäralikku Püha Vaimu andi esile, nimelt: tarkuse ja mõistuse and, nõu ja tugevuse, teaduse ja vagaduse ja Issanda kartmise and. (Is. 11,2)

101. Kui kaua jääb Püha Vaim südamesse?
Püha Vaim jääb nii kaua südamesse, kuni surmapattu ei tehta.
Püha Paulus kirjutab: „Kas teie ei tea, et teie Jumala tempel olete ja Jumala vaim teis elab? Kui aga keegi Jumala templit roojastab, siis saadab Jumal selle hukka; sest Jumala tempel on püha ja teie olete niisama pühad." (1. Kor. 3,16.17)

Kasutamine. Põlga pattu, et Püha Vaim oma armuga sinusse jääks ja pane Apostli manitsust tähele: „Ärge tahtke Püha Vaimu petta." (Efes. 4,30) Hüüa teda iga tähtsama tegevuse juures appi.

102. Mis on Kirik?
Kirik on kõigi ristitute nähtav ühisus, kes õiget usku omavad ja ühinenud on ühe üldise pea, paavsti all.
Kristus nimetab Kirikut oma riigiks. Riik koosneb peavalitsejast, teistest ülemaist ja alamaist; nii ka katoliku Kirik. Ta ei ole ilmalik, vaid vaimulik riik, ta on olemas meie vaimuliku hea käekäigu (hingeõndsuse) muretsemiseks. Seda tahtis Kristus ütelda, kui ta ütles: „Minu riik ei ole sestsinatsest maailmast." (Joh. 18,36)
Kristus võrdleb oma Kirikut karjaga. Usklikud on lambakesed, preestrid karjased, piiskopid ülemkarjased ja paavst on peakarjane.

103. Kes on Kiriku asutanud.
Kristus on Kiriku asutanud.

104. Kuidas on Kristus Kiriku asutanud?
Kristus saatis Apostlid tervesse maailma välja,
1.oma õpetust kuulutuma,
2.usklikke ristima ja
3.ristituid õnnistuse teele juhtima. Sealjuures pidi püha Peetrus pea olema.
Lühikest aega enne oma taevaminemist ütles Kristus Apostlitele: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Seepärast minge ja õpetage kõiki rahvad ja ristige nad Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel ja õpetage neid kõike pidama, mis mina teile käskinud olen." (Matt. 28,19.20)

105. Missuguste sõnadega on Kristus p. Peetruse Kiriku peaks seadnud?
Kristus on p. Peetruse Kiriku peaks seadnud sõnadega:
1.„Sina oled Peetrus (kalju) ja selle kalju peale tahan ma oma Kiriku ehitada ja põrgu väravad ei pea teda võitma."
2.„Sinule annan ma taevariigi võtmed. Kõik, mis sina maa peal seod, on ka taevas seotud; ja kõik, mis sina maa peal päästad, on ka taevas päästetud." (Matt. 16,18.19)
3.„Karjata minu tallekesi . . .Karjata minu lambaid," s.t. juhi tervet minu karja. (Joh. 21,15-17)

106. Kas siis Kristus polegi Kiriku pea?
Kristus on nägematu Kiriku pea, Peetrus aga oli tema nähtav asetäitja.
Et Kirik nähtav riik on, sellepärast peab tal ka nähtav pea olema. Kõigil ilmalikkudel riikidel on nähtavad pead, ehk küll Jumal maailma nägematu kuningas on.

107. Kellele on Kristus Kiriku asutanud?
Kristus on Kiriku kõigile rahvaile ja aegadele asutanud.
„Minge maailma ja õpetage kõiki rahvaid," ütles ta ja lisas juurde: „Vaata, mina olen teie juures iga päev kuni maailma lõpuni." (Matt. 28,19.20)
Sellepärast pidi Peetrusel ja teistel Apostlitel järeltulijad olema.

108. Kes on püha Peetruse järeltulija?
Püha Peetruse järeltulija on Rooma piiskop, keda harilikult Pühaks Isaks ehk paavstiks nimetatakse.
Püha Peetrus suri piiskopina Roomas 67 a. p.Kr. - Sellepärast on Rooma piiskop tema seaduslik järeltulija. Roomast valitseb ta tervet Kirikut. Selle nimi on sellepärast „Rooma-Katoliku Kirik".

109. Kes on teiste Apostlite järeltulijad?
Teiste Apostlite järeltulijad on piiskopid.
Nii, kui Apostlid Peetruse käsu all seisid, nii on piiskopid paavsti käsu all.

110. Kes aitavad piiskoppe karjase ametis?
Preestrid aitavad piiskoppe karjase ametis.
Preestrid peavad piiskopi poolt pühitsetud ja saadetud olema; muidu ei ole nad seaduslikud hingekarjased.

111. Kes on katoliku Kiriku liige?
Katoliku Kiriku liige on iga ristitu, kes temast mitte vabatahtlikult lahkunud või tema poolt välja heidetud ei ole.
Katoliku Kiriku liikmed ei ole siis mitte:
1. ristimatud, 2. väärusulised ehk hereetikud, 3. lahkusulised ehk skismaatikud, 4. väljaheidetud ehk ekskommunitseeritud.
Patustajad katoliiklased on küll Kiriku liikmed, aga nad on nagu surnud liikmed keha küljes.

Kasutamine. Näita üles Pühale Isale, paavstile ja ka piiskoppidele ja preestritele aukartust ja sõnakuulelikkust. Nende kohta käivad Kristuse sõnad: „Nii kui mind Isa saatnud on, nii saadan mina, teid." (Joh. 20,21) „Kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja kes teid põlgab, see põlgab mind." (Luuk. 10,16)

112. Milleks on Kristus oma Kiriku asutanud?
Kristus asutas oma Kiriku, et ta kõik inimesed igavesesse õndsusesse viiks.

113. Kuidas peab Kirik inimesi õndsusesse juhtima?
Kirik peab
1.õiget usku ja jumalikke käske õpetama,
2.püha Missaohvrit tooma ja pühi Sakramente jagama,
3.usklikke juhtima ja valitsema.
Seda kõike peab Kirik oma eestseisjate: paavsti, piiskoppide ja nende abiliste, preestrite läbi tegema; sest nad on Apostlite järeltulijad, kelledele Kristus ütles:
1. „Minge ja õpetage kõiki rahvaid ja ristige nad Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel ja õpetage neid kõik pidama, mis mina teile käskinud olen." (Matt. 28,19.20)
2, Seda tehke minu mälestuseks." (Püha Missaohver.) (Luuk. 22,19) - „Võtke Püha Vaimu. Kellele teie patud andeks annate, nendele on nad andeks antud. Kellele teie nad alles jätate, neile on nad alles jäetud." (Joh. 20,22.23)
3. „Kõik, mis teie maa peal seote, saab ka taevas seotud olema; ja kõik, mis teie maa peal lahti päästate, saab ka taevas lahti päästetud olema." (Matt. 18,18)

114. Mis on Kristus teinud, et Kirik meid alati õieti juhiks?
Kristus on temale Püha Vaimu tõotanud ja andnud.
Püha Vaim mõjutab, et Kirik
1.alati õiget õpetust kuulutaks (Joh. 14,26);
2.pühi Sakramente õieti jagaks (Joh. 20,22.23);
3.ainult tululikke käske annaks. (Apost. Teod. 15,28)

115. Kas Kirik siis iialgi midagi võltsi ei või õpetada, kui ta meile usu- või kõlblusõpetust seletab?
Ei; Kirik on Püha Vaimu iseäralise abiga usu- ja kombeõpetuses eksimatu.

116. Missuguste sõnadega on Kristus Kirikule eksimatuse tõotanud?
Nende sõnadega: „Mina tahan Isa paluda ja tema annab teile teise trööstija, et ta igavesti teie juure jääks, tõe Vaimu... Kui aga too tõe Vaim tuleb, siis õpetab ta teile kõike tõtt." (Joh. 14,16.17; 16,13)
Sellepärast nimetab p. Paulus Kirikut õiguse sambaks ja aluspõhjaks.

117. Mis meie peame tegema, kui ühe usu- või kombeõpetuse üle vaidlused tekivad?
Kui ühe usu- või kombeõpetuse üle vaidlused tekivad, siis peame Kiriku eksimatust otsusest kinni pidama.

118. Kelle läbi annab Kirik oma eksimatud otsused?
Kirik annab oma eksimatud otsused kas paavsti läbi üksi, või paavsti läbi ühes piiskoppidega.

119. Millal on paavst eksimatu?
Paavst on eksimatu kui ta usu- või kõlbluseõpetuste üle otsustab ja seda tervel kirikul käsib vastu võtta.
Seda on Vatikani kontsiil 1870. a. kui usutõde seletanud. Sinna juurde kuuluvad sõnad, mis Kristus Peetrusele ütles: „Mina olen sinu eest palunud, et sinu usk ei kõiguks; sina aga kinnita oma vendi" (Luuk. 22,32)

Kasutamine. Kirik peab kõik inimesed õndsusele viima. Tahad sa õndsaks saada, siis pead ka sina ennast laskma Kirikul juhtida; sina pead tema õpetust uskuma, tema käske täitma ja tema armuvahendeid pruukima. - Austa Kirikut alati kui oma ema; sest „sellele ei või Jumal Isaks olla, kellele Kirik emaks pole." (püha Küpriani sõnad)

120. Kas Kristus on ühe või mitu kirikut asutanud?
Kristus on ainult ühe Kiriku asutanud, nagu ta ka ainult ühe usu õpetanud ja ühe pea seadnud on.
Kristus ütles: „Selle kalju peale tahan ma oma Kiriku (mitte: oma kirikud) ehitada:" (Matt. 16,18) Siiski on Kristuse Kiriku kõrval veel teisi, eksiuskude poolt asutatud ususeltsid, kelledest igaüks ise Kristuse kirik olla tahab.

121. Kuidas on Kristus selle eest muretsenud, et tema Kirikut kergesti tunda võib?
Kristus on ühe n ä h t a v a Kiriku asutanud ja temale teatud tundemärgid andnud.
Kristus tahtis, et kõik inimesed tema Kirikusse astuksid ja teda kuulaksid. Sellepärast pidi ta tema nii sisse seadma, et teda kergesti tunda võiks.

122. Missugused on õige Kristuse Kiriku tundemärgid?
Õige Kristuse Kirik on 1. üksmeelne, 2. püha, 3. üldine, 4. apostellik.
Kristuse tahtmise järele peab tema Kirik
1.ü k s m e e l n e olema, sest üksmeele puudusel ei või ükski riik kaua kesta (Luuk. 11,17);
2.ta peab p ü h a olema, sest ta peab inimesi pühadusele juhtima;
3.ta peab k a t o l i k u, s.t. üldine olema, sest et Kristus oma Kiriku kõikidele rahvastele ja aegadele asutanud on;
4.ta peab a p o s t e l l i k olema, s.t, tal peavad õiged Apostlite järeltulijad eesseisjaiks olema, sest et Kristus Kiriku esimesteks eesseisjateks Apostlid kutsudud on.

123. Missugusel kirikul on need neli tundemärki?
Need neli tundemärki on ainult katoliku kirikul.
Katoliku Kirik on avalik
1. ü k s m e e l n e, sest et tal igal pool sama usk, samad Sakramendid ja sama pea on;
2. p ü h a, sest et kõik, kes temale truult järgnevad, pühadusele jõuavad; ja et temal ikka suured, imede läbi õigeks tunnistatud pühakuid olnud on;
3. k a t o l i k u või üldine, sest et ta Kristusest peale kõige aja püsinud ja ennast kõigis mais laiali laotanud on;
4. a p o s t e l l i k, sest et ta eesseisjad, paavst ja piiskopid õiged Apostlite järeltulijad on.

Mitte-katoliku ususeltsid ei oma õige Kristuse Kiriku neljast tundemärgist ühtegi. Ka see on teatud, et nad kaua peale Kristust katoliku Kirikust äralangemise tõttu tekkinud on.

124. Missugune on siis õige Kristuse Kirik?
Õige Kristuse Kirik on ainult katoliku Kirik.

125. Miks nimetatakse katoliku Kirikut ka ainu õndsakstegevaks kirikuks?
Katoliku Kirikut nimetatakse ka ainuõndsakstegevaks, sellepärast et ta üksi Kristuselt ülesande ja vahendid on vastu võtnud, inimesi õndsusele viia.
Kes oma raske süü läbi katoliku Kirikule ei kuulu, ei või õndsaks saada. Kes ilma oma süüta katoliiklane pole, sealjuures aga õigust otsib ja parima tahtmisega Jumala käske peab, ei kuulu küll väliselt, aga seespidiselt katoliku Kirikule ja võib sellepärast õndsaks saada. Siiski jääb see talle raskeks, sest et temal katoliku Kiriku rikkalikud armuvahendid puuduvad, näit. pühim Armulaua Sakrament, püha Missaohver, meeleparanduse Sakrament, püha Salvimine.

Kasutamine. Täna Jumalat tervest omast südamest, et sina katoliku Kiriku laps oled! Ta on just nagu Uue Seaduse laegas, peale mille ühtki pääsemist pole igavese hukatuse eest. Ta ise ei või hukkuda, nii palju kui ka torme tema üle tuleks; sest Kristus on ütelnud: „Põrguväravad ei saa teda ära võitma." (Matt. 16,18)

126. Mis on tarvis, et Kirik ennast ikka rohkem laiali laotaks?
Et Kirik ennast ikka edasi laiali laotaks, peab misjonäre välja saadetama, kes ka paganaile evangeeliumi kuulutaksid.
Kristuse käsk on: „Minge maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigile rahvaile." (Mark. 16,15)

127. Kes peab misjonärina paganarahvaste juure minema?
See peab misjonärina paganate sekka minema, kes selleks Jumalalt kutsutud ja Kiriku poolt saadetud saab.

128. Mille läbi peavad kristlased misjonäre aitama?
Teised kristlased peavad misjonäre palvete ja armuannete läbi toetama.

129. Mispärast peavad teised kristlased misjonäre aitama?
Teised kristlased peavad misjonäre aitama,
1.sest et iga kristlane võlglane on, oma taevase Isa au oma jõudu mööda edendada;
2.sest et sel viisil palju hingi päästetud saavad, kes oleksid muidu igavesti kaduma läinud;
3.sest et selleläbi ise suurt armu ja kõrget tasu taevas teenitakse.


Kasutamine. Ära jäta ühtegi päeva vahele mil sa vaeste paganate ümberpööramise eest ei paluks. Astu kuskile katoliku seltsi, mis misjonäride toetamiseks asutatud on.

130. Kas ainult ristiusulised maa peal on üheks osaduseks ühinenud?
Ristiusulistega maa peal on ühendatud ka viletsad hinged puhastustules ja õndsad taevas üheks osaduseks; need kõik koos on nagu üks ihu, mille pea Kristus on. (Room. 12,4.5)
Võitlev, kannatav ja hõiskav Kirik.
Seda ühendust nimetatakse „pühakute osadus", sest et kõik, kes sinna kuuluvad, pühadusele kutsutud ja Ristimise läbi pühitsetud on ja et paljud neist juba pühadusele jõudnud on.

131. Milles näitub meie osasaamine Pühakutega taevas?
Meie austame Pühakuid taevas ja hüüame neid appi; nemad aitavad meid oma võimsa eestpalve läbi Jumala juures. (1. novembril Kõigi Pühakute päev.)

132. Milles näitub meie osasaamine hingedega puhastustules?
Hingedele puhastustules tuleme appi palvete, heade tegude ja patukaristusest vabastamise läbi, eriti püha Missaohvri läbi. Viletsad hinged näitavad oma tänu sellega, et nad meie eest paluvad. (Hingedepäev).

133. Milles näitub ristiusuliste osasaamine isekeskis?
Ristiusulised maa peal saavad osa kõigist terve katoliku Kiriku Missaohvreist ja teistest headest tegudest, eriti kui nad armu olekus on.
Palu iga päev oma kaaskristlaste eest, kes maa peal võitlevad või puhastustules kannatavad, ja anna ennast igal hommikul ja õhtul Pühakute kaitse alla.

134. Mis tunnistame sõnadega: „Pattude andeksandmine?"
Meie tunnistame sõnadega: „Pattude andeksandmine", et katoliku Kirikus võib kõik patud ja patukaristused andeks saada.
Patud saavad peaasjalikult andestatud Ristimise ja Meeleparanduse Sakramendi läbi; ajalikud patukaristused andestatakse iseäranis niinimetatud „indulgentsi" (lunastamise) läbi.

Kasutamine. Täna Jumalat südamest, et sina katoliku Kirikus patud ja patukaristused andeks saad; aga ära unusta, et sealjuures otsekohene kahetsus tarvilik on ja tõsine tahtmine ennast parandada.

135. Mis sünnib kui inimene sureb?
Kui inimene sureb lahkub hing ihust ja ihu saab jälle mullaks.
„Mäleta, oo inimene, et sa muld oled ja jälle mullaks saad." (Preestri sõnad õnnistatud tuha välja jagamise juures, tuhkapäeval.)
Ma pean surema ja ei tea millal ja ei tea kuidas ja ei tea kus; aga seda tean ma: kui mina surmapatus suren, olen ma igavesti kadunud.

136. Kuhu läheb hing kohe pärast surma?
Kohe pärast surma läheb hing Jumala kohtu ette, kus ta aru peab andma kõigi mõtete, sõnade ja tegude ning hea mittetegemise üle.
„Inimesele on määratud, üks kord surra, ja siis järgneb kohus." (Hebr. 9,27) Kohus, mis kohe peale surma aset leiab, nimetatakse eriliseks kohtuks.

137. Kuhu saab hing pärast erilist kohut?
Pärast erilist kohut saab hing, kas puhastustulle või taeva või põrgu.

138. Missugused hinged saavad puhastustulle?
Puhastustulle saavad õigete hinged, kes veel täitsa vabad ei ole kergeist pattudest või ajalikest patukaristustest.

139. Kust teame, et puhastustuli on olemas?
Et puhastustuli olemas on teame:
1. Pühast Kirjast, mis ütleb: „On püha ja õnnistusrikas mõte surnute eest paluda, et nad oma pattudest vabaneksid" (2. Mak. 12,46);
2. Kiriku õpetusest, kes ikka surnute eest on palunud.
Kes erilise kohtu juures veel väiksemaid vigu omab, „saab küll õndsaks, aga nõnda kui läbi tule", s.t. läbi suurte kannatuste; sest „midagi ebapuhast ei või taeva saada." (Kor. 3,15 - Ilm. 21,27)
Peale üleüldist kohut lõpeb puhastustuli, siis on ainult veel taevas ja põrgu.

140. Kes saab kohe taeva?
Ainult see saab kohe taeva, kes oma surma juures vaba on kõigist pattudest ja patukaristustest.

141. Missuguseid rõõme maitsevad õndsad taevas?
Õndsad maitsevad enam rõõme kui seda väljendada saab:
1. nad näevad Jumalat palgest palgesse ja on temaga igaveses armastuses ühendatud;
2. nad on vabad igast kurjast, elavad inglite seltsis, ja neil on kõik, mis nad iganes soovivad.
1.„Nüüd näeme meie (Jumalat) nagu läbi peegli mõistatuslikult, siis aga palgest palgesse." (1. Kor. 13,12)„Ükski silm pole näinud, ei ükski kõrv pole kuulnud ja ühegi inimese südames pole tõusnud, mis Jumal neile on valmistanud, kes teda armastavad." (1. Kor. 2,9)
2. „Ja Jumal kuivatab nende silmist pisarad; surma, leina, kaebamist ja valu ei ole siis enam." (Ilm. 21,4)

142. Kas kõik õndsad taevas maitsevad ühepalju rõõme?
Ei; taevas maitseb igaüks seda enam rõõmu, mida enam ta head maa peal teinud on.
„Igaüks saab tasu võrdselt oma tööga," (1. Kor. 3,8) „Kes rikkalikult külvab, see ka rikkalikult lõikab." (2. Kor. 9,6)

143. Kes saab põrgu?
Põrgu saab igaüks kes surmapatus sureb.

144. Mis kannatavad äraneetud põrgus?
Need hukkamõistetud kannatavad enam, kui üks inimene suudab ütelda:
1. nad ei või Jumalat kunagi näha ja on igaveseks temast ära tõugatud;
2. neid piinatakse vahet pidamata nende kurjast südametunnistusest, nad peavad tules põlema ja kuradite seltsis elama.
1.„Nad saavad pimedusse visatud; seal saab ulgumine ja hammaste kiristamine olema." (Matt. 8,12)
2.„Hirmus on elava Jumala kätte langeda." (Hebr. 10,31)

145. Kust teame, et hukkamõistetute karistus igavene on?
Et hukkamõistetute karistus igavene on teame:
1. Jeesuse Kristuse selgesti öeldud sõnadest: „Taganege minust, teie äraneetud, igavesse tulle." (Matt. 25,41);
2. Kiriku üldisest õpetusest.

146. Kas kõik hukkamõistetud saavad ühepalju kannatama?
Ei; need hukkamõistetud saavad enam kannatama, kes rohkem patustanud või rohkem armu kurjasti tarvitanud on.

147. Kui kauaks jääb keha mulda?
Keha jääb mulda viimse päevani; siis äratab Jumal ja ühendab ta hingega alatiseks.
„See tund saab tulema, kus kõik, kes haudades on, Jumala Poja häält kuulevad; ja tõusevad igavesele elule need, kes head teinud on; need aga hukkamõistmisele, kes kurja teinud on." (Joh. 5,28.29)

148. Missugused on ülestõusnute ihud?
Kurjade inimeste ihud on inetud, heade ihud aga ilusad ja Jeesuse Kristuse äraseletatud ihule sarnased.
Teises elus peab ihu tasust või karistusest osa saama, kuidas ta selles elus kaasa tegi häid või kurje tegusid.
Need, kes ülestõusmisse ei usu, katsuvad sagedasti oma uskumatust sellega näidata, et nad surnukehi põletavad. Peaasjalikult sellepärast on Kirik surnukehade põletamise usklikele ära keelanud.

149. Mis teeb Jeesus üldisel ülestõusmisel?
Üldisel ülestõusmisel tuleb Jeesus taevast uuesti suure võimu ja auga, et kõigi inimeste üle koos kohut mõista.
„Päike pimeneb, kuu ei anna enam valgust ja tähed langevad taevast maha . . . Siis uluvad kõik rahva sood maa peal ja näevad inimese Poega tulevat taeva pilvede peale suure väe ja auga." (Matt. 24,29.30)
Seda kohut nimetatakse viimseks kohtuks, ka üldiseks või maailma kohuks.

150. Kuidas sünnib maailma kohus?
Esiteks lahutatakse head kurjadest, head pannakse paremale ja kurjad pahemale käele. Siis avaldatakse kõik, mis igaüks teinud, isegi salajasemad mõttedki. Viimaks avaldatakse otsus.
Püha Paulus ütleb: „Issand saab ka seda, mis pimedusse peidetud on, valgusele tooma ja südamete meelsused avalikuks tegema." (1. Kor. 4,5)

151. Kuidas kõlab otsus?
Headele ütleb jumalik kohtunik: „Tulge teie minu Isa õnnistatud, võtke omanduseks riik, mis teile valmistatud maailma asutamisest!" Kurjade vastu aga: „Minge ära minust, teie äraneetud, igavesse tulle, mis valmistatud on kuradile ja tema inglitele!" (Matt. 25,34.41)
Siis ütlevad jumalakartmatud isekeskis, kahetsedes ja vaimu ahastuse pärast ohates: „Needsinatsed olid, keda meie naeru väärilisteks pidasime ja kes meile teotuse sõnadeks olid. Meie jõledad pidasime nende elu meeletumaks ja nende surma autumaks. Vaadake, kuidas nad nüüd Jumala laste hulka on arvatud ja nende osavõtmine pühade seas on." (Tark. 5,3-6)
Üleüldine kohus sünnib 1. et Jeesus sellega maailma ees ülistatud saaks; 2. et vagad teenitud au ja jumalakartmatud teenitud teotust vastu võtaksid.
Peale kohut lähevad kurjad põrgu ja head taeva.
Surm, kohus, taevas ja põrgu - neli viimast asja.

152. Mis tahame ütelda sõnaga, „Aamen" usutunnistuse lõpus?
Sõnaga „Aamen" tahame ütelda: „Kõik, mis kaksteist usu artiklit sisaldavad on kindlasti tõsi, mina usun seda kõigest südamest." Sõna „Aamen" tähendab „Tõesti", ehk „Nii Olgu".

Kasutamine. „Kõigi oma toimetuste juures mõtle oma viimaste asjade peale ja sa ei patusta igavesti!" (Siir. 7,40). Mõtle tihti surma peale, siis sa ei armasta üleliigselt kaduvat maist varandust. Mõtle tõsiselt kohtu peale, siis sa ei astu kergemeelselt üle Jumala käskude. Mõtle elavalt põrgu peale, siis sa astud iga surmapatu eest tagasi. Mõtle heameelega taeva peale, siis oled sa kannatlik kannatusis ja agar heategudes.