Rubriik: Jesuiidid, Artiklid

Vaata ka "Keskaegsed "eurokeskused" Kärknas ja Padisel", ML, 27. aprill

“Kui Hando Runnel kirjutas: “Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”,” siis oli tal õigus, kinnitab teoloogiadoktor Vello Salo. Eestis on kiri tõepoolest kirikust alguse saanud.

“Esimene eestimaine maaraamatukogu loodi XIII sajandi algupoolel Kärkna (tolleaegse nimega Valkena) tsistertslaste kloostris Tartu lähedal,” teab Vello Salo. “1583. aastal aga tulid Tartusse jesuiidid ning hakkasid kohe eestikeelseid raamatuid kirjastama.”

Suurem osa raamatuist on ajalookeeristes kaduma läinud. Alles on vaimulike käsiraamat ristimise ja pihtimise tarvis, “Agenda Parva”, mis pärineb 1622. aastast. Selles viiskeelses raamatus on eestikeelsed tekstid lätikeelsetega kõrvuti. Kogu jutt on mõistagi Lõuna-Eesti murdes, aga kirjaviis on praegusega väga sarnane. Lisaks on väikese aktsendiga tähe peal tähistatud kolmas väldegi.

Jesuiidid võtsid oma trükistes eeskujuks ladina keele õigekirjutuse. Põhja-Eestis rootslaste alal seevastu võeti eeskujuks saksa keele õigekirjutus, mida eestlastel oli palju raskem lugeda.

Esmalt muuda iseennast

Jesuiitide ordu asutati aastal 1540 misjoniorduna. Juba 1542 olid nad Indias, 1549 Brasiilias, 1552 Hiinas. Ordu asutaja Loyola Ignatius ja luterliku kiriku alusepanija Martin Luther olid seega kaasaegsed, kuigi nad teineteist ei tundnud.

Jesuiitidel puuduvad kindla kellaajaga seotud ühispalvused, mis seni lahutamatult kuulusid iga ordu juurde.

“Iga jesuiit palvetab seal, kus ta on ja kus ta saab,” selgitab Salo. “Abiks on breviaar ehk lühike palveraamat.”

Jesuiitidel pole ka kloostreid, kuna Ignatiuse nägemust mööda oli eelkõige vaja “täies lihtsuses ja alanduses rännata linnast linna ja paigast paika, sidumata end mingi kindla kohaga”. Jeesuse Seltsi liikmed olid valmis minema eluks ajaks ükskõik missugusesse maailma kolkasse, kui seal iganes sai kaasa aidata Jumala teenimisele ja hingehooldusele, otsides täiust ja õndsust mitte üksi iseenesele, vaid ka ligimesele.

Ignatius sisendas oma ordukaaslastele, et ka uueusulisi tuleb kohelda armastusega, kuna see on parem, kui “hereetikute lärmitsev tagakiusamine”. Eelkõige tulevat teha muudatusi iseendas ja kirikus, kus “kleerus on niivõrd häbitegudele andunud, et tuleb küsida, kuidas nii paljud katoliiklased talle veel järgneda saavad”, nagu ütles esimene saksa jesuiit Petrus Canisius.

Suurem osa jesuiite tegutses ordu loodud koolides. Otsekui iseenesest kujunes ordu eritunnuseks ka teadustegevus.

“Jesuiitide koolides õpib tänapäevalgi üle kahe miljoni õpilase,” lisab Salo. “Eestis neil kahjuks veel kooli pole. Olen ise jesuiitide koolides õppinud ja võin kinnitada, et need on väga heal tasemel.”

Tartu ülikooli eelkäija

19. märtsil 1583 saabus Tartusse neli jesuiidi preestrit ja kaks ilmikvenda. Nende kasutada anti Katariina kirik, mis on nüüdseks hävinud.

Tartus asutasid jesuiidid kooli – Collegium Derpatense – juba neli nädalat pärast saabumist. Ajaloolane Vello Helk usub, et oma tegevusega panid nad tegelikult aluse ka Tartu ülikoolile. Rootslaste asutatud ülikool töötaski mõnda aega endise jesuiitide kolleegiumi ruumes.

Juba 1585 valmis Tartus esimene pikem käsikiri – eestikeelne katekismus. Kuna lähemal trükkimisvõimalust polnud, siis viidi käsikiri Vilniusse, Daniel Lanciciuse trükikotta. Trükiarved on säilinud, nende järgi trükiti katekismust 997 eksemplari. Aastal 1601, kui rootslased vallutasid Tartu, panid nad jesuiitide raamatukogule tule otsa.

“Lätikeelne katekismus samast aastast on Rootsis säilinud, kuna väejuht, kes Riias jesuiitide maja üle võttis, oli Tartu vallutajast targem mees,” märgib Salo. “Ta ei pistnud raamatukogu põlema, vaid pakkis teosed sisse ja saatis Rootsi.”

Eestikeelsel katekismusel oli ka kirikulaulude lisa.

“1656. aastast pärineva luterliku lauluraamatu eessõnas kiidetakse seda laululisa,” teab Salo. “Kui juba konkurendid kiitsid, siis pidi see olema väga hästi tehtud.”

Katekismuse käsikirja viis Vilniusse paavsti saadik Antonio Possevino. Koos katekismusega trükiti ka Possevino Tartus kirjutatud kiri Mantova hertsoginnale. See kirjatükk tutvustas eestlasi ja nende usuelu:

Luterlikust katekismusest mõjusamgi?

Loe kogu artiklit siit:
http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/08/31/elu.html#6